Siim Jõgis
Mis on “Piknik muusika ja lihtsa jutuga poolkuu paistel”? Tegemist on viiendat aastat toimunud üritusega Vigala männimetsade vahel, Põrgupõhja punkri rekonstruktsiooni juures.
Ehk on veel vara öelda, et see on kujunenud traditsiooniks, kuid aasta-aastalt on üritus koondanud aina enam huvilisi. Silma järgi hinnates võis neid sel korral olla tubli viiskümmend ja ehk nõksa rohkemgi.
Vigala piirkond on tuntud oma metsavendluse ajaloo poolest. Just seal, Konuvere ja Vana-Vigala lähistel metsas asus ka Põrgupõhja punker, mille kõrvale on nüüd rajatud rekonstruktsioon. Just seal kogunetaksegi kord aastas, augusti keskpaigas või lõpus, ning peetakse piknikku muusika ja lihtsa jutuga. Tänavu saadi kokku laupäeva, 31. augusti õhtul.
Ürituse korraldaja Toomas Tõnisson rääkis, et viimase viie aasta jooksul on selle formaat püsinud enam-vähem ühesugusena. Punkri juurde on üles seatud ajutine katusealune, kus mängitakse muusikat ning peetakse ettekandeid metsavendluse ajaloost.
Tänavu pidas lühikese ettekande ajaloolane Martin Andreller, kes on Põrgupõhja punkri rekonstruktsiooni üks rajaja. Tema jutt kandis tegelikult sama sõnumit, mida kogu üritus – metsavennad ei olnud üliinimesed ega sõjardid, vaid tavalised inimesed, kes olid sunnitud end varjama ning elu metsas elama. Samuti tuli Andrelleri sõnavõtust välja, et nad ei saanud tulla toime ainult isekeskis. Metsavendi toetati lähedalasuvatest küladest nii riiete, toidu kui ka muu varustusega. Ta tõi näite, et alles üheksakümnendatel aastatel said Konuvere küla elanikud teada, et kõik peale ühe talu olid Põrgupõhja punkri asukaid aidanud. Nõukogude okupatsiooni ajal ei julgetud sellest omavahel rääkida.
“Piknik muusika ja lihtsa jutuga poolkuu paistel” oli üritus, mille käigus avanes võimalus mõelda nendele sündmustele, mis aastakümneid tagasi sundisid tavalisi inimesi langetama erakordseid otsuseid. Nad jätsid oma igapäevase elu ning asusid elama Eestimaa metsade vahele. “Metsavennad ei olnud hullud militaristid ega sõjardid, vaid kõige tavalisemad inimesed, kellel tuli oma eluteel võidelda tõsiste raskustega,” võttis ürituse korraldaja Toomas Tõnisson kokku sõnumi, mida muusika ja lihtsa jutuga õhtul edasi anti.
Omamoodi sümboolne oli ka see, et selle üritusega sai pandud punkt augustikuule. Alguse sai see üritus 31. augusti õhtul kell 19 ning kestis enam-vähem südaööni. Ehk niipea, kui algas september, pandi pillid kotti. Muidugi oli sellel õhtul veel üks eesmärk – ennast vabas looduses lihtsalt mõnusalt tunda. Muusikalist poolt pakkusid teiste seas Aivar Joonas, Villu Kangur ja Silver Niinemets.
Põrgupõhja punker oli ajalooliselt Relvastatud Võitluse Liidu staabipunker. See organisatsioon koondas inimesi, kes olid valmis võitlema Nõukogude võimu vastu ning Eesti iseseisvuse nimel. Miks peetakse “Piknikku muusika ja lihtsa jutuga poolkuu paistel” just seal? Toomas Tõnisson sõnas, et otsest põhjust on keeruline välja tuua. Esiteks on tegemist mõnusa eraldatud paigaga ning teiseks on see aastate jooksul lihtsalt nii kujunenud.
