Siim Jõgis
President Kersti Kaljulaid tunnustas neljapäeval, 5. septembril inimesi, kes on viimase pooleteise aasta jooksul päästnud kellegi elu. Elupäästja medali pälvisid teiste seas kaks Raplamaa päästjat: Märjamaa päästekomando meeskonnavanem Raul Roosileht ja Kehtna vabatahtlik päästja Eno Hermann.
Roosileht päästis kahe naisterahva elu tänavu juunis ning Hermann päästis ühe mehe elu 2018. aasta aprillis. Roosileht pälvis selle eest Elupäästja II klassi medali ning Hermann Elupäästja III klassi medali.
Raul Roosilehe tegevust kirjeldati nii: “Käesoleva aasta 8. juunil tuli teade, et Kuusiku lennuväljal on langevarjur puu otsa maandunud. Märjamaa päästekomando meeskonnavanem, kes tegutseb hobi korras arboristina, aitas koos Rapla komandoga varjuri puu otsast alla. 29. juunil tuli taas teade langevarjurist, kes oli maandunud ligikaudu 20 meetri kõrgusele kasepuu latva ja ka siis laskuti Rauli abil turvaliselt maapinnale.”
Mõlemal puhul oli tegemist tõsise olukorraga. Isegi helikopter oli välja kutsutud, enne kui Roosileht tuli ja aitas langevarjurid puu otsast alla. Tema jaoks oli tegemist ka ainulaadsete olukordadega, sest kunagi varem ei ole tal tulnud puu otsa maandunud langevarjureid aidata. Ometi sai ta kenasti hakkama.
29. juuni episoodi meenutades ütles Roosileht, et siis olid veel vaid mõned päevad jäänud laulu- ja tantsupeo alguseni. Piltlikult öeldes olid tal juba rahvariided seljas, kui tuli kutse sõita Kuusikule appi.
“Mõlemad langevarjurid olid julged tüdrukud. Ootaja aeg on ju teadupärast pikk. Ega medali pärast selliseid asju tegelikult ju tee, aga muidugi tahavad ka päästjad tunda ennast vajalikuna. Minu jaoks oli tähtis ka see, et sain aidata oma kolleege Rapla komandost, kes seal kohapeal juba ees olid,” rääkis Roosileht.
Eno Hermanni tegevusele anti selline kirjeldus: “2018. aasta 9. aprillil põles Kehtna vallas Kalbu külas inimesi täis sotsiaalmajas ühes toas prügikast ning maja oli suitsu täis. Esimesena sündmuskohale jõudnud Kehtna vabatahtliku päästekomando juht murdis maha põleva toa lukustatud ukse, kandis voodis lebanud mehe hoonest välja ning andis üle kiirabile.”
Hermann meenutas, et sellele sündmusele sai ta reageerida kiiresti, sest oli parasjagu komandos kohal. Kalbu hooldekodu juurde jõudes väliseid tulekahjutunnuseid ei paistnud. Küll aga märkas Hermann, et ühe ukse vahelt pressib välja suitsu. Selle värvuse järgi otsustas ta, et võib ruumi sisse minna – temperatuur ei olnud liiga kõrge. Küll aga karjusid ümberringi suitsuandurid. Suitsusukeldumiseks vajalikku varustust tal kaasas ei olnud. Uks oli lukus ning kerge seda avada polnud, kuid jõuga suutis Hermann selle siiski lahti murda.
“Ruumis põles prügikast. Mees oli küll ärkvel, aga mulle tundus, et apaatses olekus. Lohistasin ta toast välja ja viisin õue värske õhu kätte. Põleva prügikasti viskasin samuti õue. Andsin endast kõik, et see mees võimalikult kiiresti toast välja saada,” rääkis Hermann.
Kokku pälvis Elupäästja medali tänavu 58 inimest. Lisaks päästjatele said selle ka üksteist eraisikut. Kokku tunnustas päästeamet päästeteenistuse aumärkide ja tänukirjadega 131 inimest, kes on silma paistnud hoolivuse, missioonitunde ja vaprusega inimeste elu ja vara päästmisel või on osutanud märkimisväärseid teeneid päästevaldkonna arendamisel.
Päästeteenistuse aumärke on välja antud alates aastast 1998. Aumärke antakse üle kaks korda aastas: Eesti Vabariigi sünnipäeva ajal veebruaris ja organiseeritud tuletõrje sünnipäeva ajal septembris.
