Helerin Väronen
Rapla keskväljaku kõrval, Tallinna mnt 23 asuv Raplamaa tootjaid ühendav MTÜ Väärt Raplamaa Toote (VRT) pood on läbi teinud mitmeid juhatusevahetusi ja kolimisi. Vaatamata rasketele ja väga rasketele aegadele on pood jõudnud oma viienda sünnipäevani ja punkti, kus kõik läheb aina tõusvamas joones.
Tähtsa verstaposti ületamise puhul istusime praeguste juhatuse liikmetega – Rikka Tomani, Edy Priimägi ja Triinu Simkiniga – korraks maha, et heita valgustav pilk minevikuvarjudele, mõtiskleda tulevikuplaanide üle ja esmajoones tänada neid, kes on läbi aegade VRT tegemistele kaasa aidanud.
Kogu ideele pani viis aastat tagasi aluse Kristiina Karivere ja esimeses juhatuses oli ka Marek Jallai. Mõte oli originaalne, unistused ja plaanid suured, kuid pood ei hakanud päris nii toimima, nagu oleks pidanud. Kuid sellegipoolest tuleb olla tänulik neile, kes VRT-le aluse panid. Uus juhatus tahab eriti ära märkida ja tänada Piret Kuutokki (Triibuliine MTÜ) ja Liivi Kebjat (Arusauna talu FIE), kes panustasid oma aega, raha ja pereliikmete tööjõudu kolimise ja remontimise ajal Tallinna maantee ruumidesse.
Tänulikud ollakse ka Inga Sulele (Ellensburg OÜ), kes vahepeal MTÜ juhatuses oli ja poe ühest august välja vedas, Heli Sillaotsale (Traageldaja OÜ), kes koos Sulega Tallinna maantee ruumid suure vaevaga sai ja enda raha eest ostetud mööbliga poe eeskujulikult sisustas, ning Merike Veskele (Märjamaa Käsitöökoda OÜ), kes andis oma suure panuse kassaprogrammi päästmisesse. Tänulikud ollakse ka algusest peale juhatuses olnud Ene Laurile (Enekun OÜ) ja praeguses juhatuses varem olnud ja poe uuele hingamisele aidanud Epp Sussenile.
Mineviku varjud
Tänamise kõrval ei saa aga mööda vaadata mineviku varjudest. Pood on olnud enamiku oma eksisteerimise ajast raskes seisus ja kui uus juhatus selle umbes aasta tagasi üle võttis, teadsid nad, et asi on halb, kuid nad ei osanud oodata, et asi võib olla niivõrd halb. Üllatusi hakkas tulema uksest ja aknast, nii et uue juhatuse elu on olnud nagu Santa Barbaras. Kuigi eelnevad juhatused on teinud vigu, on nii Toman, Priimägi kui ka Simkin neile tänulikud, kuna see teiste vigadest õppimine teeb neid tugevaks.
“Pood majandab end iseseisvalt ära, kui temaga tegeleda ja tegelenud oleme me temaga aktiivselt,” sõnas Toman ja tõi näiteks, et 2018 jaanuari müük oli 900 eurot, aga selle aasta jaanuaris oli see 1900. Edu taga on suurenenud reklaam, vahetu suhtlemine inimestega, naeratamine ja poe käekäigu pärast muretsemine. Ja muidugi Raplamaast kui oma kodukandist hoolimine ja tahe siinseid ägedaid tootjaid ning tegijaid igal võimalusel ka teistele tutvustada.
Eelmise aasta detsembris tekkinud keeruline olukord, võlgnevused tootjatele, ei tulnud mitte sellest, et pood kasumit poleks teeninud. Kasum oli hea, kuid juhtus nii, et üks varasem juhatuse liige, kellel oli ainuõigus arveid maksta, otsustas enne lahkumisavalduse laualelöömist sellest summast enda ettevõttele läbi aastate tekkinud võlgnevused korraga ära maksta, tehes sellega MTÜ konto tühjaks.
Otseselt valesti küll ei käitutud, kuid minevikuvõlgade tasumiseks võeti raha valel ajal valest kohast. Nii oli VRT olukorras, kus tuli detsembri arved jämeda joone alla panna ja anda tootjatele lubadus, et selle aasta detsembriks saavad kõik arved makstud. Jooksvad arved on kõik seniajani tootjatele välja makstud.
Nähes, et MTÜ on maksevõimeline, on hakanud üles kerkima ka vanu võlgnevusi, mille olemasolust uus juhatus isegi teadlik pole olnud. Kuid ohu märgiks nad vanade asjade üleskerkimist ei pea, pigem ollakse rahul, et asjad saavad selgeks ja kunagised majandusaasta aruanded saavad lõpuks tõepõhja alla.
Varem on MTÜ raamatupidamine olnud paras puder ja kapsad, nüüd tegeleb sellega aga Ly Ilves, kes olevat juhatuse sõnul esimene raamatupidaja, kes vastab küsimustele ausalt ja seletab kasvõi kolm korda, kui aru ei saa. Kogu MTÜ paberimajandus on nüüd tehtud korrektselt, niimoodi, et kui peaks vajadus tekkima juhtimist kellelegi üle anda, siis teaks uus juhatus täpselt, mida, milleks ja kuidas on tehtud. Toman on ääretult tänulik tootjatele, kes on teda usaldanud ja ei ole oma tooteid poest ära viinud, kuna nii oleks sellest august väljaronimine veelgi raskem. „Ainult paar tootjat on oma asjad ära viinud, ülejäänud on oodanud kannatlikult ning uskunud, usaldanud ja andnud veel korra võimaluse,” sõnas Toman.
Tuleviku tuuled
Lähituleviku plaanides on VRT-l oma kaubamärgi ja slogani muutmine, kuna praegust ei taha tootjad kasutada, see ei anna neile lisaväärtust. Muutmise soovini jõuti juunis, kui VRT juhatus kohtus Raplamaa mentorklubiga, kes soovis Eesti 100 projekti raames just seda MTÜ-d oma mõtetega uuele tasandile aidata.
Mentorklubisse kuulusid Marek Mettas, Janek Kadarik, Siret Elmi, Andrus Tamm, Siiri Tamm ja Ain Mihkelson. Sellel kohtumisel tekkis mõte korraldada tootjaid ühendav koosolek “Paneme märgi maha”, kus siis otsitaks seda ühist nimetajat, mis iseloomustaks Raplamaad ning mille alla tahaks siinsed tootjad ja teenusepakkujad end koondada.
Eelkoosolekutel on praegu jäänud sõelale sõna “rabav”- Raplamaa inimene on rabav, ta teeb rabavaid asju ja ta on rabavalt töökas. Märgina on Ain Mihkelson välja käinud mõtte, et see võiks kujutada raba sümbolit, nagu seda kaartidel kujutatud on, ja rabamändi, iseloomustamaks Raplamaa sitkeid inimesi.
Ajurünnak maakonna suurettevõtjatele (nagu Mamma, Frank Kutter), kuhu on kutsutud ka ROL-i, RAEK-i ja valla esindaja, toimub 24. septembril. MTÜ-le on oma hea sõna kaasa andnud ja lubanud nii-öelda vanema vennana toetada ning aidata seda koosolekut läbi viia Rapla Tarbijate Ühistu juhatuse liige Väino Sassi. Edaspidi tuleb ajurünnak väiksematele ettevõtetele, festivalidele ja kõigile teistele, kel soov Raplamaa ühise märgi leidmisel sõna sekka öelda.
Praegu käib MTÜ-l viimase lihvi andmine tooteriiulitele, mis siis õige pea Kohila ja Märjamaa COOP-i poodidesse jõuavad. Riiulitel saab iga tootja asjade juures olema ka pilt tootjast endast, mille on joonistanud kohalik kunstnik Hege Runnel. Esialgu lähevad riiulitesse nende tootjate asjad, kellel on endal EAN-kood olemas, tulevikus on aga MTÜ-l plaan ise selle süsteemiga liituda ja väiksema tasu eest seda koodi tootjatele jagada. Nii hakkaks kaup COOP-i VRT riiulitel ringlema. Kui selline riiulisüsteem kahes esimeses poes toimima hakkab, on plaan laieneda kaugemalegi ja ambitsioonikas plaan on jõuda kogu Eesti COOP-i poodidesse.
Muutus on tulemas ka selles suunas, et VRT ei taha olla ainult tooteid müüv koht, vaid ka teenusepakkujaid koondav punkt. Aina enam on kliendid just sedasorti infot otsima tulnud.
Ühe ideena, mis VRT juhatuse poolt on välja käidud selleks, et Rapla muutuks tõmbekeskuseks, kuhu tuldaks puhkama ja kultuuri nautima, on kuulsuste allee Rapla raudteejaamast keskväljakuni. Idee on küll veel toores, esmalt oleks vaja välja mõelda Raplamaalt pärit inimesed, kes koha kuulsuste alleel ära on teeninud, paika panna kujundus ja leida rahastus. VRT on vallaga rääkinud ning seal ollakse valmis ideed nõu ja jõuga toetama. Pood ise on valmis osa kasumist allee teostumiseks andma ning loodetavasti leidub nii kuulsuste kui ka teiste seas neid, kes tahaks sellele ideele õla alla panna.
Varem oli VRT juhatustel suutmatus omavahel suhelda ja oskamatus pingelistes olukordades rahast rääkida, aga praegune juhatus on võtnud hoiaku, et nad on avatud, probleemide korral räägivad asjadest otse ning vajadusel patsutavad üksteisele õlale ja ütlevad mõne ilusa sõna, kui tekib selline tunne.
Tegelikult läheb Väärt Raplamaa Toote MTÜ-l aina paremini ja ka kõige pöörasemad ideed muutuvad reaalseks, kui anda neile aega settida ja leida õiged inimesed enda ümber.
“Rohkem aktsepteerimist ja julgust rääkida, sest inimesed on mõistvad ja toetavad, kui julged rääkida, abi küsida ja aus olla,” lisas Toman lõpetuseks.
