Mari Tammar
Kohilas tegutsev ettevõte Mahe Jäätis OÜ, mis toodab Jäämarja nimega käsitöö pulgajäätisi, jõudis tänavu Soome turule ning suvel püstitati uus tootmisrekord – 1950 pulgajäätist päevas.
Alates 2014. aastast, kui ettevõte oma tegevusega alustas, on tootmine iga aasta keskmiselt 50% kasvanud. Koos suviste hooajaliste müügikohtadega on Raplamaal valminud jäätis leitav ca 60 müügikohast.
„Üle-eelmisel suvel oli meil rekord toota 1410 jäätist päevas, seda küll mitte iga päev. See oli rekordkogus, mida olime võimelised tootma. Sellel aastal sai aga rekordist tavapärane tootmispäev. Kuna astusime väikese sammu ka Soome turule, püstitasime uue rekordpäeva, kui tootsime 1950 pulgajäätist,” räägib jäätisemeister Kaili Tuul, kes oma abikaasaga kahekesi ettevõttes tegutsevad.
„Kevadel soetasime juurde ühe jäätisemasina. Ka koduköögist kolisime välja, kuid tegutseme ikka eramus – loovutasime kaks ruumi oma majast jäätise tootmisele. Meil on olemas ka suurköögi köögimööbel ja nõudepesumasin, mis kõik kokku on meie tootmisvõimet suurendanud,” räägib Tuul, aga kinnitab, et sellest hoolimata valmivad kõik jäätised käsitööna.
„Marjadest ja puuviljadest valmistatakse jäätisesegu, värske sidrunimahla pressime ise, karamelli keedame ise, iga jäätisepulk tuleb käsitsi panna, ka pakendamine on käsitöö – alates etiketi kleepimisest kotile kuni transpordikastidesse pakkimiseni välja,” selgitab Tuul.
Jäämarja valikus on 8 erinevat maitset, mis kõik on valmistatud taimse piima baasil. Nende maasika-granaatõunajäätis saavutas suvel Eesti parima vegantoote valimisel sorbee kategoorias kolmanda koha. Veganite seas on tunnustust pälvinud ka nende pistaatsiajäätis. Selle suve ostjate tipplemmikuks osutus üllatuslikult aga kookose-karamelli-meresoolajäätis.
„Kui me alustasime, käisin esimesel aastal põhimõtteliselt ise külmakastiga edasimüüjate juures ning tutvustasin meie toodet. Edasi oleme kasvanud nii, et müügikohad on ise huvi tundnud. Kui on huvi, siis see on ka motivatsioon kasvamiseks. Samas kui võrrelda suure jäätisetootjaga, kes hõlmab Eesti jäätise turust 45%, ja meie isegi mitte 1%, on kasvamise ruumi väga palju,” räägib Tuul, ent lisab, et praegu on ettevõtte arenemiseks vaja päris oma tootmisruume.
„Kahjuks ei ole Kohila kinnisvaraturul toidutootmiseks mõeldud sobivat pinda ja tõsiselt kaalume ise tootmishoone ehitamist, aga see nõuab väga suurt ressurssi. Järgmisel aastal kasvab kindlasti ka Soome turg. Selle aasta kolme kuuga jõudis Jäämari seal ligi 30 müügikohta, mis on väga super tulemus. Oleme töötanud juba mõnda aega lisaks jäätisele veel paari tootearenduse kallal, aga kuna kõik ideed nõuavad suuremat tootmisruumi ja ka finantsilist panustamist, siis näitab aeg, kas ja kui kiiresti ideed realiseeruvad,” räägib Tuul ettevõtte tulevikuplaanidest.
„Muidugi kõige suurem “mägi” tuleb meil ületada sellega, et teha selgeks – Jäämari ei ole mahlapulk. Seda kuulen festivalidel palju. Meie jäätised ei ole tehtud mahlast, vaid päris marjadest ja puuviljadest ning lehmapiima asemel kasutame kookospiima. Tekstuuriline erinevus “päris jäätisest” tuleneb ainult külmutamise tehnoloogiast,” selgitab Tuul.
