Mari Tammar
AS Hoolekandeteenused on esitanud Märjamaa vallale projekteerimistingimuste taotluse, et luua sinna vaimsete erivajadustega inimeste kodu. 27. augustil oli sellel teemal avalik rahvakoosolek ning kuni 30. augustini oli inimestel aega vallale ettepanekuid ja arvamusi saata. Tänaseks on laekunud arvamustega tutvunud nii AS Hoolekandeteenused kui ka Märjamaa vald. Nüüd tuleb vallal otsustada, kas ja kuidas projektiga jätkatakse.
“Projekteerimistingimuste eelnõuga seoses esitati vallavalitsusele kokku 7 arvamust. Meil on olnud võimalik nendega tutvuda ning mõne päeva eest edastasime vallavalitsusele oma seisukohad. Neist vaid mõni üksik oli seotud projekteerimistingimuste sisuga, enamiku puhul oli sisu seotud uue kodu elanikega. Järgmisena vastab pöördumistele vallavalitsus ja seejärel loodame, et nad saavad ka otsuse ära teha,” rääkis projekti hetkeseisust AS-i Hoolekandeteenused kinnisvaradirektor Karl Mänd.
Märjamaa abivallavanem Ott Valdma kinnitas samuti, et laekunud ettepanekud ning vastuväited on arvamuse andmiseks edastatud Hoolekandeteenustele ning neilt on vallale 19. septembril vastus laekunud. “Vallavalitsus alustab saadud vastuste analüüsimist ning oma arvamuse kujundamist. Veel ootab ees avalik istung, kus tutvustatakse laekunud ettepanekuid ja vastuväiteid ning AS-i Hoolekandeteenused poolt neile antud vastuseid,” selgitas Valdma, kuidas teemaga edasi minnakse.
Kommenteerides 27. augusti emotsionaalset koosolekut (millest RS kirjutas 4. septembril), ütles Karl Mänd Hoolekandeteenustest, et koosolekul räägiti muust kui esialgu plaanitud. “Lühidalt võib kohtumise kokku võtta nii, et teadmatus teeb ettevaatlikuks. Kuigi avalik koosolek oli kokku kutsutud arutamaks projekteerimistingimustega kaasnevaid küsimusi, keskenduti maja projekti asemel hoopis tulevastele elanikele. Samas loodan, et esitatud küsimused ning vastused tõid selgust selles, kes on need inimesed, kellele me Märjamaale elamut ehitada soovime.
Need on selle piirkonna inimesed, kelle elu ei ole kahjuks nii läinud, nagu nad oleks soovinud. Ühel või teisel põhjusel on nad haigestunud ja seetõttu on neil raske oma eluga iseseisvalt hakkama saada. Hakkama saamiseks vajavad nad kodu, mõistmist ja toetust ja see on see, mida neile pakutakse meie plaanitavas majas,” rääkis Mänd.
Et paremini selgitada, kes on selliste kodude keskmised elanikud, jutustas Mänd 47-aastase Rita loo. “Ta haigestus 30 aastat tagasi. Arsti sõnul oli põhjus kooli lõpetamisega seotud stress ja pärilik eelsoodumus. Ema hoolitses tema eest, toetas ravimite võtmisel. Rita taastus, lõpetas keskkooli ja läks edasi õppima kokaabiks.
Pärast ema surma jäi Rita üksi. Ta ei tulnud enam kodust välja, ravimid ununesid. Ta ei saanud enam aru, mis on tegelikult ja mis toimub ainult tema peas. Mõtted ei lasknud keskenduda igapäevategevustele – ta ei suutnud enda eest hoolitseda, toitu valmistada ega teistega suhelda. Tänu tähelepanelikele naabritele suunati ta meie ööpäevaringse toega koju.
Uues kodus sai Rita vaimse tasakaalu tagasi. Kindel rutiin, ravimid ja tegevusjuhendajate toetus aitasid teha järjest suurema vastutusega kodutöid. Aasta hiljem hakkas Rita käima paar tundi päevas tööl. See oli raske – ta teadis, et pole kõige kiirem või tähelepanelikum, aga ta oli püüdlik! Tugiisikute toetus on andnud talle julgust ja enesekindlust jätkata ning mitte alla anda,” rääkis Mänd. Ta usub, et enamik inimesi mõistavad nende eesmärke ja nõustuvad, et selline väike kortermaja võiks Märjamaal olla.
“Kahjuks ei ole keegi psüühikahäirete eest kaitstud. Täna on meil kõigil võimalik teha seda, mida tahame – käia tööl, pubis, sportimas, puhkusel jne. Kui tahame, oleme kodus koos oma lähedastega. Aga ühel hetkel võib see muutuda ja oluline on aru saada, et ka haigestudes jääb meie olemus samasuguseks nagu varem – lihtsalt mõnes asjas on rohkem abi vaja,” võttis Mänd teema kokku.
Rapla kodu valmib järgmise aasta jooksul
Samasugune vaimsete erivajadustega inimeste kodu, nagu planeeritakse Märjamaale, plaanitakse luua ka Raplasse. “Sellel nädalal kuulutame välja ideekonkursi, et leida parim arhitektuurne lahendus psüühiliste erivajadustega inimeste ridaelamule. Möödunud aastal ehitasime Tallinnasse, Pärnusse ja Paldiskisse kokku seitse väikest kortermaja, mis on disainitud, lähtudes puuetega inimeste erivajadustest. Igalepoole korrusmajad ei sobi, seepärast on tekkinud vajadus ridamaja tüüpi kodude järele, mis sobituksid paremini eramute piirkondadesse. Sellise ridaelamu soovime ehitada ka Raplasse, loodetavasti valmib see järgmise aasta jooksul,” rääkis Mänd.
Maja on planeeritud Alu teele kalmistu vastas asuvale krundile. Maja asukoht jääb umbes ühe kilomeetri kaugusele Rapla linna keskusest. Kuivõrd Alu teel on värskelt välja ehitatud kergliiklustee, tähendab see head liikumisvõimalust ka liikumispuudega inimestele ja seda, et kõik vajalikud tugiteenused (näiteks tervisekeskus) on jalutuskäigu kaugusel.
