Helerin Väronen
Esimest korda peeti sel aastal maal elamise päeva, eesmärk oli nii kohalikele kui ka kaugema kandi rahvale tutvustada maapiirkondade tegemisi, asutusi, elamise ja töövõimalusi.
Kabala mõisa suunas sõites tuli tõdeda, et ilmataat oli sel päeval heas tujus. Ilusamat sügisilma poleks osanud soovidagi. Kabala mõisas, mis oli selle piirkonna staabiks, sai peale piirkonda puudutava info osa võtta ka erinevatest töötubadest. Just käsitööringides saab selles mõisas iga nädal osaleda.
Esimese asjana proovisime süüteroose teha. Kui ahi on olemas, küünlajääke ka tekib ja munad tulevad enamasti pappkarbis koju, sai Katrin Grichini käe all õppida oskust, mida edaspidigi vaja läheb. Süüteroosid said küll nii kenad, et kahju ära põletadagi, kuid alati saab ju uued teha. Kohvikus sai kohaliku rahva enda valmistatud erinevate kookide, küpsiste ja salatite näol kosutust.
Kui teised töötoad olid läbi käidud ja keraamikaringis valminud esemete näitus mitu korda üle vaadatud, tegime jalutuskäigu Kabala vahel. Küsisin oma lastelt, mis oleks nende jaoks kõige olulisem kodukoha valikul. Vanema jaoks oli muidugi kõige olulisem kooli lähedus, noorem soovib, et kodu asuks ilusas kohas. Seda ilu on just neis väikestest maakohtades palju. Iseküsimus on elamise leidmine.
Piirkonnajuht Anne Leht sõnaski, et maju veel müügiks leiab, kuid kortereid pole. Üürida pole üldse midagi ja müügiks on vähe. Kui aga noor pere linnast maale tuleb, on esmalt mõistlik korter üürida ja paar aastat vaadata, kas see paik üldse sobib. Majade suhtes aga olevat sealkandis lausa kaks tahtjat, kes kohe sinna piirkonda elama asuks, kui autentse rehielamu leiaks. Elamisvõimaluste vastu tunti maal elamise päeval ka huvi, kuid töökohtade vastu mitte, kuigi näiteks Violante Mööbel otsib töökäsi.
Mitu tähtsat sündmust ühel päeval
Keraamikaringi juhendas Janina Päädam. Tuli endalgi savikamakas kätte võtta ja sellest kauss teha. Savist esemeid meisterdas mitu last ja mõned täiskasvanud. Uudistajaid oli rohkemgi ja nii mõnigi andis lubaduse, et õige pea tuleb ise ka saviringi.
Maal elamise päevaga oli aga ühendatud ka üks teine oluline sündmus Kabala mõisas. Just sealsamas keraamikatoas sai Kabala mõisa meene konkursi parima valimisel oma sõna sekka öelda. Meeneteks olid Savitoa keraamiku valmistatud tassi ja taldriku komplektid, üks ilusam kui teine. Enim hääli saanud näidise järgi valmib kevadeks mõisale oma serviis. Serviisi valimine on Kabala ja Purku ühisprojekt, mida toetab Leader.
Keset päeva tundus, et väga palju rahvast ei olegi mõisast läbi käinud, aga suurem rahvamass saabus kella neljaks, mil toimus kontsert, kus esinesid Kabala segakoor ja Kabala lasteaed-põhikool. Kabala segakooril täitub järgmisel aastal juba 30 aastat kooslaulmist. Kooriliikmeid on tulnud ja läinud, rohkem küll tulnud ja mõni on ka algusest peale kooris olnud. Igast laulupeost on osa võetud ja suur osa kontserdikavast koosneski erinevate laulupidude repertuaarist.
Kabala lasteaia-põhikooli õpilased esitasid ukuleledel popurrii erinevatest lugudest, lõpetades sellesse päeva ideaalselt sobiva looga “Kaugel külas”. Paari lauluga esines Rapla muusikakoolis õppiv Eleri Rahuoja, kellel on väga eriline ja ilus hääl, nii et selle tüdruku tegemistel tasub kindlasti pilku peal hoida.
Veel enne ühist koogisöömist sai Kabala rahvas aga ka endale Raplamaa Külade Liidu nimel Ivi Sargi käest “EV100 igas külas” hõbedase plaadi. See plaat pidi minema käsitöötoale, mis aga ei ole veel valmis. Eelmine aasta valmis mõisas aga savituba, kuhu see plaat jääb senikauaks ootele.
Rohkem nagu “elame siin edasi” päev
Vähemalt osalejad jäid Kabalas toimunud päevaga rahule. Kuigi kinnisvara tutvustamine ja jagamine väga hästi välja ei tulnud, sai enda tegemisi tutvustada ka kohalikele elanikele.
Katrin Grichin, kes on üks MTÜ Kappeli Külad eestvedajatest, arvas, et ettevõtmine iseenesest oli tore, kuid külastus jäi tagasihoidlikuks, vaid neli inimest olid Grichini jaoks võõrad. “Kui tahta maal elamist propageerida, tuleb lihtsalt seda päeva edasi korraldada ja rohkem sellest rääkida,” lisas Grichin.
Raikküla piirkonnas pani end Kabala mõisas kirja 74 inimest ja koolis, kus lõunaajal oli algklassilastele lõikuspidu, 46 inimest. Purkus käis 43 inimest ja kõige enam selle piirkonna külastajaid oli Lipal – 70. Ilmselt oli ka neid, kes end kirja ei pannud. Maakonnapiiridest väljastpoolt tulijaid oli võrdlemisi vähe, enamik külastajaid oli ikka piirkonnaga kuidagi seotud, kas neil on siin maakodu või on kohalike inimeste sõbrad.
Piirkonnajuhi Anne Lehe arvates on maal elamise päev iseenesest hea algatus. “See annab meile, siin kohapeal elavatele inimestele parema võimaluse oma eluolu tutvustada. Tegemist oli küll üleskutse ja projektiga, kuid igal kogukonnal olid vabad käed ise asja korraldada. Sel päeval toimus ju väga erinevaid sündmusi. Kui kevadel Raikküla piirkonna kantidega maal elamise päevast rääkisin, tulid jah-sõnad kiiresti. Kõik kandid planeerisid ise oma tegevused. Me võtsimegi seda nii, et teeme iseendale toreda päeva, kuhu on oodatud ka külalised. See pani inimesed koos tegutsema, mõtlema, planeerima ja siis laupäeval koos ka seda kõike nautima. Usun, et seda päeva peaks ikka veel korraldama,” rääkis Leht.
Piirkonnajuhi sõnul tuleb nüüd aasta otsa keskenduda kohapeal elavatele inimestele ja nende heaolule. „Teeme teed korda, pakume kvaliteetseid teenuseid, teeme kohtade peal käsitööd ja kultuuri. Uurime oma piirkonna ettevõtjatelt, kuidas saab KOV neile toeks ja/või partneriks olla. Aasta pärast, kui tuleb jälle maal elamise päev, kutsub iga kohapeal elav inimene endale külla oma tuttava, kes võiks kaaluda elukohavahetust või soovib laiemat pilti maaelust. Siis meil on, mida näidata ja mille üle rõõmustada. Me peame korraldama maal elavate inimeste elamise nii, et nemad ja nende lapsed saaksid ja tahaksid siia elama jääda, tagasi tuua on oluliselt keerulisem.”
Kokku külastas sel päeval omavalitsuste asutusi, külamaju, ettevõtteid ja sündmusi ligi 17 000 inimest 36 omavalitsuses. Päeva korraldanud Eesti Külaliikumine Kodukant pressiteates on Kodukandi juhatuse liige Krista Habakukk märkinud, et mida suuremalt omavalitsus ise päeva korraldamise ja teavituse käsile võttis, seda rohkem jõudis sinna ka külastajaid. Ja mida uhkem kogukond enda elu üle on, seda rohkem uusi inimesi tõmbab ta ka ligi.
*
Ülevaade Juurust
Kristina Eesmets, Juuru piirkonna koordinaator
Juuru piirkonnas oli avatud 9 ettevõtet ja asutust. Avatud olid Juuru teenuskeskus, Juuru ja Kaiu Hooldekodud Juuru maja, lasteaia Sinilill Juuru ja Järlepa majad, Juuru Eduard Vilde kool, rahvamaja, noortetuba, Mahtra talurahvamuuseum ning Arca Nova ja Höhle OÜ.
Kuigi tegemist oli üritusega, mille peafookuses olid üksikisikud ja pered, kellel mõlgub mõttes soov vahetada elukohta linnast maale või ühest maapiirkonnast teise, oli meie peamine mõte teha üks päev Juuru kogukonnale. Seetõttu võib öelda, et üsna ootuspäraselt olid maal elamise päeva külastajad enamasti kas täna või varem siin elanud inimesed. Küll aga on hea meel tõdeda, et oli ka märgata just hiljuti maale kolinud või kolimise mõtetega kodanikke. Meieni jõuti nii Tallinnast kui ka teistest ümberkaudsetest valdadest. Tõenäoliselt kõige kaugemad külalised tulid Saaremaalt.
Väga hea meel on, et piirkonna asutused ja ettevõtted olid nõus sellise algatusega kaasa minema. Olen üsna kindel, et kõik külastajad leidsid meie piirkonnas endale miskit meelepärast. Maal elamise päev andis suurepärase võimaluse omaenda piirkonna asutuste ja ettevõtetega lähemalt tutvuda. Lisaks oli võimalus külastajatel jätta oma andmed, et võimalusel Juurus asuva Arca Nova või Lõiuse külas asuva Höhle OÜ asutusse tööle asuda.
Juuru rahvamaja kollektiiv oli ette valmistanud sisutiheda eeskava ning terve päeva vältel oli võimalik seal erinevatest sündmustest osa saada. Lasteaialapsed koostöös õpetajatega olid ette valmistanud näitused ja muusikalised vahepalad, lisaks oli Juuru tellitud lastele teatrietendus. Mahtra talurahvamuuseum viis kõik huvilised rändama ajalooradadele ning külalisi võttis vastu ka muuseumi peamaja.
Huvi tunti ka olemasoleva kinnisvara vastu, kuid kahjuks tuleb tõdeda, et müügis on neid vähe. Esmase statistika järgi jagus 9 asutuse peale ligikaudu 360 külastajat. Võime julgelt öelda, et tegemist oli väga toreda algatusega, millest Juuru piirkond ka järgmisel aastal hea meelega osa võtaks.
