Oma tootesse tuleb uskuda

Siim Jõgis

Harviker OÜ valmistab Raplamaa metsade vahel, Jaluse külas lasteaia- ja koolimööblit Põhjamaadele. Ettevõttel on selles valdkonnas kogemust ligi veerand sajandit. Siiri Tamm pani aluse Harviker OÜ-le 1995. aastal ning ta juhib seda tänase päevani.

Raplamaa Sõnumid istus temaga enne Ettevõtlusnädalat laua taha, et teha juttu mitte niivõrd Harviker OÜ-st, vaid pigem ettevõtlusest laiemalt. Oma veerand sajandi pikkuse staaži juures on Siiri Tamm näinud väga erinevaid aegu. 2008. aasta majanduskriisi aegu tuli koondada pooled töötajatest ning sulgeda pool tootmisest. Nüüd on vastandina käes teistsugused ajad. Käesoleval aastal on Harviker OÜ võtnud tööle kümme uut töötajat ning sama palju loodetakse neid veel enne aastavahetust palgale võtta. Nüüd on Siiri Tamme sõnul jõudnud majanduses kätte stabiilsuse aeg, kui tuleb olla rahul sellega, mis on saavutatud.

Kui palju on Harviker OÜ olnud varasemalt Ettevõtlusnädalaga seotud?
Kui nüüd meenutada, siis ma arvan, et neli aastat. Esimene kord oli 2015. aastal. Oktoobri alguses toimus Pargi restos motivatsiooniõhtu, kuhu mind oli kutsutud rääkima teemal “Naisjuhi kogemused”. Nüüd olen aasta-aastalt ise sellest nädalast osa võtnud ning sel aastal võõrustame huvilisi ka ise.

Mis on teie hinnangul Ettevõtlusnädala laiem kasutegur? Mida saab ettevõtja endale sellest kaasa võtta?
Esiteks on ettevõtjad meelitatud, et huvi tuntakse. Ettevõtlus ja äri ei ole ju popid. Hoopis rohkem leiab kajastust see, kui sa tegeled kultuuri ja kunstiga. Ettevõtja kajastus on tihtipeale see, et ta maksab liiga vähe palka ja üldse ei ole asjad hästi. Tegelikult on tore, et ettevõtlus võetakse fookusesse. Sellest saavad alguse kõik muud asjad.

Teie olete selles valdkonnas olnud tegev 25 aastat. Kuidas olete selle aja jooksul näinud naisterahvaste rolli muutumist ettevõtete juhtimisel?
Muutunud on see, et naisi on juurde tulnud ja naised on muutunud julgemaks. Näen seda, et naised tunnevad end meeste kõrval üha võrdsemalt. Selles valdkonnas on toimunud positiivne muutus. Usun, et naised lisavad ettevõtlusesse tasakaalu.

Kas seda võiks veel olla? Naisterahvaid, kes võtavad vastutuse ettevõtte juhtimisel?
Muidugi võiks seda veel olla, aga kindlasti ei lahenda me seda kvootide kehtestamisega. Kui naiste enesekindlus tõuseb, siis tuleb neid kindlasti ettevõtlusse juurde.

Üks teema, millest palju räägitakse, on ettevõtluse edendamine maapiirkonnas. Harviker OÜ asub maal. Välja on pakutud, et maapiirkondades tuleks kehtestada ettevõtetele maksusoodustused. On see teie silmis hea plaan?
Ükski soodustus ei ole määrav, et ettevõtluses tegutseda. Küll võiks see tulla kõne alla Eesti mõistes ääremaadel ning väikeste ettevõtete puhul. Maksusoodustus oleks omal kohal neile, kes teevad oma tööd üksinda, et see motiveeriks neid tegema seda legaalselt. Tegelikult on maksusoodustus ainult üks asi. Kui maapiirkonnas toetavat infrastruktuuri ei ole, siis see ei aita. Järk-järgult on lõhutud seda, mis meil olnud on – koolid, postkontorid ja maapoed on kinni pandud ning ükski maksusoodustus neid tagasi ei too. Maksusoodustus oleks eelis üksiktöötajatele, kes loovad toodangut oma kätega.

Aga probleem on palju laiem?
Just. Miks peaks inimene tulema maapiirkonda, kui kogu muu süsteem on ümberringi puudulik? Raplamaa on siinkohal erandiks, sest kõik võimalused on käe-jala juures. Pealinn on nii lähedal.

Kas see on üks faktor, mis on aidanud Harviker OÜ-l veerand sajandit edukalt toimetada, et Tallinn asub lähedal?
Alguses oli sellel negatiivne mõju. Inimesed eelistasid käia tööl Tallinnas. Nüüd on vastupidi. Nüüd hinnatakse töölejõudmise aega ja inimesed on aru saanud, et hea on käia tööl kodu lähedal. Kaasa aitab ka see, et me konkureerime linnalähedaste ettevõtetega töötasu suhtes. Kui palgatase ühtlustub, siis tulevad inimesed siia tagasi. Meil on viis-kuus inimest, kes on käinud varem tööl Tallinnas ning otsustavad siis, et tulevad meile tööle.

Kui palju töötajaid kokku on?
Praegu on 65. See number on käesoleval aastal kasvanud. Oleme laiendamas tootmist ja oleme juurde võtnud praeguseks kümme inimest.

Kui te uusi töötajaid otsisite, kas te tajusite, et Eesti majanduses on tööjõupuudus?
Häid inimesi tuleb alati tikutulega taga otsida. Tegime sihtotsingut.

Kui lai see ala on, kust teil tööl käiakse?
Kuskil kolmekümne kilomeetri raadiuses – Rapla, Kohila, Kaiu, Kuimetsa. Lelle on küll kaugemal, aga üks inimene käib ka sealt. Tallinn ka muidugi. Nüüd on niipidi juhtunud, et meil käib töötajaid ka Tallinnast.

Kas see on uus trend?
Jah, on küll.

Kuidas seda põhjendada?
Meil on huvitav töökoht, uus tehnoloogia ja põnevad väljakutsed. Ettevõttel on siin kindlasti oma roll. Tallinnas ei ole suurt puidutööstust. Need asuvad linna ümbruses. Lasteaiad ja koolid on inimestel kodu lähedal olemas, kuid tööl käiakse kaugemal. Tallinnast sõidab meie juurde kiiremini kui äärelinnast kesklinna.

Kui suur on Eestis tööjõupuudus?
Eks häid töökäsi läheb alati vaja. Kõik töötajad peame kohapeal välja koolitama. See on kõige kindlam variant. Hea on muidugi see, kui tal on varasemad teadmised puidutehnoloogia kohta olemas.

Usun, et viimase 25 aasta jooksul olete näinud siin paremaid ja halvemaid aegu ning kõigest läbi tulnud. Kuidas elasite üle 2007.-08. aastatel toimunud majanduskriisi?
See mõjutas meid päris palju. Vahetult enne kriisi käisid meie juures kliendid, kes rääkisid, et mahtusid on vaja suurendada. Mööda läks kolm-neli kuud ja saabusid signaalid, et tegelikult tuleb käituda vastupidiselt. Tulemus oli see, et me koondasime pooled töötajatest. Tootmispinda oli siis 2500 ruutmeetrit ja poole sellest panime kinni. Lihtsalt selleks, et küttekulusid kokku hoida. Väljatulek oli selline, et kui ainult numbreid vaadata, siis oleksime pidanud ettevõtte kinni panema. Aga meil oli olemas usk olukorra paranemisse. Iga kriis saab ükskord läbi.

Kui nüüd tagantjärele vaadata, siis kas toona langetatud otsused olid ainuõiged?
Kindlasti. Kui me ei oleks oma töötajaskonda vähendanud, siis oleksid püsikulud olnud nii suured, et müük seda ära katnud ei oleks. Samuti vähendasime toodete sortimenti ja hakkasime otsima uusi turge. Üks kogemus oli see, et ei tasu uskuda kõiki jutte, mida räägitakse. Praegu räägitakse juba majanduse jahenemisest ja arutatakse, kust sektorist see tulla võib. Samas on ka nii, et kui midagi juba ette loitsitakse, siis kipub see nii juhtuma. Pigem julgen öelda, et praegu on kätte jõudnud stabiilsuse aeg. Peame olema rahul, kui suudame säilitada teatava stabiilsuse.

Mis oleks hea soovitus alustavale ettevõtjale, mille te saate anda oma veerand sajandi pikkuse kogemuse põhjal?
Sa pead ise uskuma oma tootesse või teenusesse. Kui sul endal on väike kahtlus, siis tekivad need ka teistel. Kui sa tahad olla ettevõtja, siis tuleb algusest pihta hakata. Mida varem, seda parem. Kui sa oled teadlik kõikidest riskidest ja ohtudest, siis võib kergesti ehmuda ja loobuda.

Kas Ettevõtlusnädal võib olla hea tõuge alustavale ettevõtjale?
Kindlasti. Kes tahab sellega tegeleda ja huvi on, siis tasub neist üritustest osa võtta. Innustust on võimalik igal juhul saada.