Kadri Paju
Kindlasti on enamik kuulnud Eesti edukatest start-up’idest, nagu Bolt (varem Taxify), Transferwise jt. Need ettevõtted on asutatud vähem kui kümme aastat tagasi ning täna on nende väärtus suurem kui miljard eurot. Eestis on praegu ligi 500 idufirmat, kus 2019. aasta seisuga töötab 5700 inimest.
10. oktoobril toimus ettevõtlusnädala ajal Rapla gümnaasiumis Tehnopoli häkaton „Start-up’i ehitamise kiirkursus“. Koolitajad olid Kadri Tammai, Oliver Loit ja Lisbeth Roos.
Start-up’i ehk idufirma eesmärk on leida ebakindlates tingimustes, piiratud ressurssidega eskaleeruv ärimudel. Start-up ei ole „päris firma“, kus teatakse, kuidas raha teenida, vaid grupp inimesi, kes alles otsivad selleks võimalusi. Idufirmat eristab teistest firmadest asjaolu, et idufirma toodet või teenust ei ole veel äriliselt tõestatud, puudub väljakujunenud kliendibaas ja ärimudel on pidevas aktiivses arengus ning võib isegi kardinaalselt muutuda protsessi käigus.
Idufirmad võivad tegutseda mistahes valdkonnas, kuid enamik neist tegutseb tehnoloogia- või tarkvaraalal. Seal on uue toote väljaarendamise kulud teiste tegevusaladega võrreldes väiksemad.
Üks põhiküsimusi start-up’i puhul on see, kuidas leida hea ja eristuv äriidee. Näiteks võib hea äriidee sündida probleemipõhisest lähenemisest. Teisisõnu, leia probleem oma lähiümbrusest ja lahenda see ära. Aga võib ka kopeerida toimivat või leiutada asju uuesti. Jälgi ümbrust, inimesi poes, koolis, tööl jne, oli koolitajate soovitus.
Väga oluline oma idee tutvustamisel potentsiaalsele investorile on oskus rääkida. Ainult siis, kui oskad oma ideed suurepäraselt esitleda, tekib võimalus leida investor ning jõuda selleni, et ideed saaks hakata reaalselt ellu viima. Investeeringu kaasamisel antakse vastu osa firmast ning saavutatakse kiirem kasv.
Rapla gümnaasiumi õpilastele korraldati eelmisel neljapäeval tunniajane häkaton (intensiivne arendusperiood). Viiele meeskonnale anti teemadeks mets, lehm ja kosmos. Iga rühm pidi ühel neist teemadest välja pakkuma idee ja seda arendama.
Esimene tiim pakkus välja lehmade seljale kinnitatavad väikesed päikesepaneelid elektritootmiseks.
Teine tiim mõtles välja metsasaaduste rakenduse, kus saab leida sobivaid marja- ja seenekohti ning ka müüa ja osta metsasaadusi.
Kolmas tiim korjaks metsast prügi ning toodaks taaskasutatavaid ehitusmaterjale.
Neljas tiim koguks lehmade küljes olevate balloonide abil metaani ning müüks seda.
Viies tiim arendaks välja kosmoses kasutatava supimasina.
Korraldajad valisid parimaks meeskonnaks metaanikogujad. Samuti kiitsid nad Rapla noorte esinemisoskust ja julgust. Rapla gümnaasiumi noortel on esimene samm ettevõtjaks saamise teekonnal tehtud ja kindlasti said nad idufirmadest hea ülevaate.
