Katri Reinsalu
Eelmisel nädalal toimus Eesti Kooriühingu, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) ja Eesti Rahvusmeeskoori (RAM) korraldatud VII Eesti noorte koorijuhtide konkurss. Nelja päeva jooksul pandi noored ja võimekad koorijuhid igati proovile ning laupäeval kuulutati EMTA kontserdi- ja teatrimajas välja parim. Selle tiitli sai endale helilooja ja koorijuht Pärt Uusberg.
Konkursist võttis osa 22 alla 35-aastast noort koorijuhti. Uusberg ütles, et osalema ajendas teda kaks põhjust. „Esiteks huvitavad mind üha enam dirigendina kutselised koorid ja just nende kooride – Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Eesti Rahvusmeeskoori juhatamine on selle konkursi finaaliks. Tõsi, RAM-i olin juba ka varem juhatanud, aga EFK-i ette ei olnud seni võimalust pääseda,” selgitas ta.
Teisalt oli ta ka varem konkursil osalemisele mõelnud, kuid otsus jäi julguse taha. „Nüüd tundus, et ühest küljest on juba õige aeg maha magatud, aga kuna sel aastal osales üsna mitu nii-öelda minuvanust, üle kolmekümneaastast noort dirigenti, mõtlesin, et mis seal ikka, teen siis ka korra elus selle asja kaasa. Iseenesest on huvitav see, et otsustasin osaleda registreerimise viimasel päeval ja sedagi mitu korda edasi-tagasi otsust muutes,” ütles Uusberg.
Konkurss oli jagatud kolmeks vooruks. Kuna registreerunuid oli oodatust palju rohkem ja purustati ka konkursi rekord, muudeti esimese vooru sisu. Algul oli konkursantidel 12 minutit töötamaks EMTA koori ja kahe lauluga – Eduard Tubina teos „Esimene kiri Ingile” ja Arvo Pärdi „Virgencita”. Selle asemel pidid aga kõik 22 osalejat proovi tegemata juhatama koori Tubina teosega. Just sellest muudatusest tulenevalt oli esimene voor Uusbergi jaoks ka üks suuremaid väljakutseid.
„Kuna mulle ühtlasi oli oluliselt hingelähedasem A. Pärdi teos, olin plaaninud seda aega kasutada nii, et töötan valdavalt sellega. Nüüd aga tuli hoopis hüpata nii-öelda tundmatus kohas pea ees vette ja juhatada ilma proovita lugu teadmisega, et suisa poolte konkursantide jaoks jääbki see viimaseks juhatamiseks sel konkursil. Õnneks õnnestus aga sellest mõneti loteriivoorust siiski edasi pääseda 11 jätkava dirigendi hulka ja sealt edasi tegelikult hakkas finaali uks mõneti paistma,” rääkis Uusberg.
Esimese vooru teises pooles tegid konkursandid tööd eelpool mainitud Pärdi teosega. Neljapäeval toimus teine voor, kus allesjäänud noored koorijuhid said 15 minutit RAM-iga töötamiseks. Kolmas voor oli ühtlasi finaal. Laupäeval toimunud avalikul kontserdil juhendasid finalistid ühe teose EFK-iga ja a cappella teose RAM-iga. Kahes viimases voorus esitatud teosed loositi repertuaarinimekirjast. Ühtekokku tuli seega konkursantidel ette valmistada 16 lugu, mis oli Uusbergi sõnul suur ja ajamahukas töö.
„Eriti keerulised olid minu jaoks lood Eesti Filharmoonia Kammerkoori voorus. Peab tunnistama, et õnnestus loosiga tõmmata endale just need lood, millega tekkis konkursiks valmistudes tugev side. RAM-iga juhatasin Eduard Tubina „Rändaja õhtulaulu” ning EFK-iga Johannes Brahmsi motetti „Warum ist das Licht gegeben dem Mühseligen”,” ütles Uusberg. Ta lisas, et finaal oli tema jaoks keeruline, sest Brahmsi teos on päris keerukas ja konkursi lõpu poole hakkas kimbutama ka teatav vaimne väsimus ennast kogu aeg uues olukorras sajaprotsendiliselt kokku võtta.
Pärast lõppkontserti selgusid võitjad. Žüriisse kuulusid Anders Eby, Seppo Murto, Anu Tali, Indrek Vijard ja Mikk Üleoja. Finalisti diplomi sai Ingrit Malleus, III preemia Imre Rohuväli, II koha pälvis Nele Erastus ja I koha Pärt Uusberg.
Lisaks konkursi võidule pälvis Uusberg ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori eripreemia ja võimaluse teha nendega kontsert. „Peab tõdema seda, et peamine põhjus üldsegi osaleda oligi teadmine, et sel konkursil antakse välja ka kutseliste kooride eripreemiad. Nii et minu jaoks oli tegelikult just see preemia isegi olulisem kui konkursi võit. Konkursi jooksul sai kutseliste kooridega töötada siiski vaid põgusalt ning hoopis teine asi on võimalus valmistada nendega rahulikult ette oma kava. Nii et olen ütlemata tänulik just selle preemia eest.
Mõtteid kava osas on, aga enne ootan ära EFK-i enda mõtted; ehk siis, millal ja kus üldsegi see kontsert toimuda võiks ja mis on nende ootused selle osas. Eks nende tegevus on päris pikalt ette planeeritud, nii et mind ei üllataks, kui see kontsert saaks teoks alles näiteks aasta või kahe pärast,” võttis Uusberg teema kokku.
