Helerin Väronen
Eelmisel laupäeval, 19. oktoobril oli Vana-Vigala mõisas külastusmängu „Unustatud mõisad 2019” lõpuüritus. Külastusmäng toimus sel suvel juba 15. korda. Raplamaa mõisatest avas seekord uksed vaid Vana-Vigala mõis, mis argipäeviti tegutseb mõisakoolina.
Külastusmäng sai 2004. aastal alguse Viljandist ja tol korral osalesid vaid Viljandi mõisad. Pärast seda võttis Eesti Mõisakoolide Ühendus mängu korraldamise üle ning viimastel aastatel on mänguga liitunud ka eramõisaid. Sel aastal oli neid aga vaid kaks – Õisu ja Ravila. Kokku osales kogu Eestis enam kui 20 mõisa. Külastuspäevi oli sel korral neli ning kõik külastajad said koguda templeid külastusraamatusse. Vastates külastusraamatu viimasel lehel olevatele küsimustele ja olles kogunud piisaval arvul templeid, võis võita pääsme Vana-Vigala mõisa külastusmängule.
Vana-Vigala mõis on külastusmängust osa võtnud alates aastast 2005, vahele on jäänud vaid üks aasta. Just oma tubli tegutsemise ja aktiivse osavõtu tõttu otsustas mõisakoolide ühendus külastusmängu lõpuürituse korraldada just nimelt seal.
Ürituse avasõnades ütles Eesti Mõisakoolide Ühenduse juhatuse liige Tõnu Kiviloo, et nii hea on see, et jätkuvalt on olemas külastajaid, kes tahavad mõisaid tundma õppida. Veel parem aga on see, et olemas on kohapealne rahvas, kellel on motivatsiooni ja tahet mõisates tegutseda.
Kogukonna, Vigala osavalla ja Märjamaa valla poolt tervitas kohaletulnud mõisarahvast osavallakogu esimees Meelis Välis. „Tahaks teha teile sügava kummarduse selle eest, et olete võtnud sellise vahva ürituse korraldada juba 15 aastat. See ei ole mitte niisama lihtne, aga samas on see väga tänuväärne tegevus selleks, et üks paljudest väikestest kohtadest viia Eesti kaardi peale ja et need paljud kaunid mõisad ja kultuur nende ümber ei jääks märkamata,“ sõnas Välis.
Selle päeva kontekstis mõisaproua rollis olnud direktor Margit Liira rääkis, et neil käib koolis 80 õpilast, kellega aitab toime tulla 22 õpetajat ja 14 tähtsat ja olulist inimest. Oma koolis ja kogukonnas peavad nad väga oluliseks, et oma kodukoha ja paiga pärimust ning kultuuri hinnatakse ja seega oli eelmisel nädalal toimunud hõimupäevadele kohaselt kutsutud esinema Vigala enda folklooriselts Kiitsharakad.
Teistkordsel sõnavõtul tegi Kiviloo külastusmängust kokkuvõtte, sõnades, et külastusi oli kokku umbes 10 000. Täpset arvu ei tea keegi ja ega see ole ka oluline, oluline on see, et tullakse ja käiakse mõisaid külastamas. Läbi aegade on mäng olnud küll tõusude ja mõõnadega. Sel aastal oli eramõisate huvi mängu vastu väike, kuid Kiviloo ei näe põhjust, miks ei võiks nad rohkem osaleda, kuna see mäng on läbi aegade olnud Eesti turismimaastikul turistide liigutamises üks pikimaid tegevusi.
Kiviloo tänas kogukonda ja valda külastusmängu toetamise eest. Kuigi Vana-Vigala mõis oli sel aastal ainus Märjamaa vallas (ja üldse Raplamaal) osalenud mõis, võetakse eesmärgiks järgmine aasta saada rohkem osalejaid. Mõisakoolide ühenduse poolt läks tänu ka ühele mõisahärrale, kes varem on samuti mängus osalenud. Kiviloo sõnas, et Vaimõisa mõisahärra Jaanus Kiili on olnud neile õige teeotsa näitaja ja õigele suunale viitaja. Tänu talle saavutati ka see, et strateegiasse „Eesti 2035“ toodi sisse kultuuriarenduse teema.
Mõisakoolide ühendus teeb koostööd Eesti Mõisate Ühenduse MTÜ-ga ja nende esindaja Kaido-Allan Lainurm sõnas, et eramõisate omanikud tegelevad suuresti heategevusega. Need väikesed toetused, mida saadakse, ei kata sugugi mitte kõiki kulutusi, et mõisa ülal pidada ja majandada.
Päeva teine pool möödus kontserti nautides. Folklooriselts Kiitsaharakad, kelle eesmärk on Vigala kihelkonna ja Lääne-Eesti tantsude, laulude, mängude, viiside, kommete ja käsitöö kogumine, talletamine ja tutvustamine, demonstreeris oma oskusi ja teadmisi ka publikule. Peaaegu 20 aastat on nad esinenud rahvusvahelisel folkloorifestivalil “Baltica” ja 17 aastat on lastele korraldatud folkloorilaagreid. Järgmine aasta esindavad nad Eestit aga maailma suurimal folkloorifestivalil “Folkloriada”. Kiitsharakad esitasid laule, tantse, rahvapärimusjutte ning tutvustasid lähemalt oma rahvarõivaid.
Selleks, et omaaegsest eluolust ja kommetest rohkem teada saada, soovitati lugeda Madde Kalda raamatut “Seitse tähte taeva Sõelas“. Vigala kandi lugudest on aga kokku pandud teos „Pärimuse pärlid“, kust nii mõnigi lugu ka jutustamisele tuli.
Enne ühist koogisöömist ja ekskursiooni Vana-Vigala mõisas esines Lavassaare trio, mis tegelikult ei ole üldse trio. Peale nelja mehe esines ka Airi Allvee. Esitatud lood olid lõbusad, soojad ja lõid kohati pariisilikku meeleolu.
