Siim Jõgis
Laste ja noorte liikumisharrastus on kujunemas Eesti ühiskonnas sõlmpunktiks, mis määrab ära rahva tuleviku. Tartu Ülikool avalikustas 2018. aasta sügisel uuringu, milles pandi Eesti laste liikumisharrastusele hinne D- ehk vaevu rahuldav. Raplamaa Jalgpallikooli vedaja Taavi Tüvist ütles, et ka jalgpallikool jagab muret, et lapsed liiguvad värskes õhus liiga vähe.
Universaalne jalgpall
Tüvist tõi välja kõneka statistika, et veel mõni aasta tagasi oli haldusreformieelses Rapla vallas ligikaudu 1200 last. Nendest kõigest üks kolmandik ehk ligikaudu 400 olid statistika andmetel kirjas mõnes huviringis.
“Igal ajastul on oma probleemid. Praegu on lastele tegevuste näol tohutu pakkumine. Praegu on võimalik aega veeta, alustades internetist kuni parkuurini välja. Seal sees on ka riigi poolt tasutud huvitegevused. Ma ei ütle, et pakkumine on liiga suur, aga see on suur nende 400 lapse jaoks, kes kõike aktiivselt teevad,” rääkis Tüvist. Ta lisas, et näeb ka oma jalgpallikoolis seda trendi, et lapsed käivad mängimas jalgpalli ning selle kõrvalt mõnes teises ringis veel.
“See sümbioos on iseenesest väga hea,” sõnas ta. Küll aga on tema sõnul oluline tähele panna, et sealjuures peaks ikkagi olema üks huviring, mis on lapsele primaarne ning milles ta saab alla tugeva põhja. “Jalgpall on baasspordialana ideaalne. Me näeme praegugi seda, et jalgpalli mänginud inimesed on edukad ka teistel elualadel,” rääkis Tüvist.
Raplamaa Jalgpallikoolis soovib ta viia ala õppe järgmisele tasemele. “Kui anda endale aus hinnang, siis seni oleme pakkunud lastele huvitegevust. Aga lisaks sellele tahame luua eeldused ja valmistada neid ette saamaks tippsportlaseks,” sõnas Tüvist. Sellele on varem tähelepanu juhtinud ka Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak, et jalgpalluri amet on tegelikult Euroopas üks paremini tasustatud töökohti.
Loomulikult on tippjalgpalluri positsioonidele tihe konkurents. Seda ennekõike Euroopas, kuid ka Eesti kõrgliiga meeskondades ollakse selle poole teel. Taavi Tüvist rääkis, et seda teed hakatakse nüüd sisse tallama – et ka Raplamaa kasvandikel oleks läbilööki elukutselise jalgpallurina. Suure tõuke selle plaani elluviimisel annab täismõõtmetes kunstmurustaadioni rajamine Rapla Kesklinna kooli kõrval asuvale maatükile. Kopp lüüakse maasse jaanuaris ning treeningutega saab seal alustada juba 2020. aasta sügisel.
Praegu on veel ideetasandil plaan koguda erinevates vanusegruppides kokku Raplamaa parimad mängijad ning moodustada kohalik koondis. Samuti on Raplamaa Jalgpallikoolil koostöö Eesti kõrgemal tasemel mängivate jalgpalliklubide Tallinna Kalevi ja FC Nõmme Unitediga, kelle juures on Raplamaa mängijad saanud end proovile panna.
Primaarne huviring
Alguse saab kõik muidugi juba esimese klassi lastega ning tegelikult isegi lasteaias, kus toimuvad jalgpalliringid. Tüvist tõi välja, et muidugi on hea, kui laps käib mitmes huviringis, kuid üks nendest peaks olema põhiline. “Minu nägemuses peaks lapsel olema üks huviring, milles ta saab kätte oma põhikoormuse. Kui ta käib ühel päeval ühes ringis, järgmisel teises ja siis veel kolmandas ringis, saab ta kõigi nende aladega tuttavaks, aga oskused ei kinnistu neist mitte üheski,” rääkis Tüvist.
Ta lisas: “Vanemate roll on ülisuur lapse harjumuste tekkimises ja kinnistamises. See, mis jääb lapsepõlves tegemata, on pöördumatute kahjudega tulevikus.
Ehk ole veidi karmim ja järjepidevust nõudvam nooruses ja saad tulevikus olla kindlam oma lapse tegemistes, mis on talle endale kasulikud ja kasutatavad kogu eluks, et see oleks täisväärtuslik.”
