Siim Jõgis
Rail Baltic kütab jätkuvalt kirgi ning teeb seda kindlasti ka tulevikus. Ehedal kujul oli seda näha esmaspäeva, 25. novembri õhtupoolikul Kohila gümnaasiumis. Seal toimus avalik arutelu Rail Balticu esimese trassilõigu keskkonnamõjude hindamise (KMH) programmi üle.
Kõne all oli kavandatav trassilõik Harju- ja Raplamaa piirist kuni Hagudini. Kohal oli julgelt üle kuuekümne huvilise.
Nagu Rail Balticu avalike arutelude puhul ikka, kipuvad need jääma üldsõnaliseks. Ühe korra kõlas publiku seast üle saali isegi arvamus, et selliste ürituste korraldamine on riigi raha raiskamine, sest mitte midagi neist nagunii ei muutu. Küll aga tuleb mainida, et õhtu jooksul kostis saalist ka asjalikke kommentaare ja ettepanekuid, mida tuleks keskkonnamõjude hindamise käigus kindlasti arvesse võtta.
Rail Balticu keskkonnamõjude hindaja Hendrik Puhkim selgitas, et esmaspäevase ürituse idee oli anda ülevaade KMH programmi kohta ühel lõigul. See tähendab, et tegelik keskkonnamõjude hindamine ehk põhitöö ootab alles ees. Lõplikku keskkonnamõjude aruannet plaanib Rail Baltic Estonia OÜ esitleda järgmise aasta sügisel. Arvestades vastukaja hulka, mida saadi juba sellel üritusel, ütles Hendrik Puhkim, et kui tegelik aruanne valmis saab, on vastukaja kindlasti veel suurem.
“Aruandes me tutvustame analüüside ja hinnangute tulemusi ning seal on huvi kindlasti veelgi suurem ning küsimusi samuti rohkem,” sõnas Puhkim. Seekordse ürituse jaoks oli ette nähtud kolm tundi ning kogu see aeg täideti ära. Laias laastus võib öelda, et ühe kolmandiku sellest ajast moodustasid ettekanded ning sellele järgnesid arutelud. Ja seal just põnevaks läks.
Ettepanekud
Kõige konkreetsemaid ettepanekuid esitles endine Kohila vallavanem ning praegune Riigikogu liige Heiki Hepner. Ta juhtis tähelepanu, et kui läheb Rail Balticu ja Tallinna – Rapla maantee ristumise projekteerimiseks, tuleb kindlasti arvestada, et tulevikus oleks võimalik Tallinna – Rapla maantee laiendada neljarealiseks. Oma sotsiaalmeediakontol kommenteeris ta seda ettepanekut nii: “Kõigepealt tuleb Tallinna – Rapla mnt ja raudtee ristumine lahendada nii, et hiljem oleks võimalik maanteed laiendada. Hetkel puudub selgus, kuidas Maanteeamet antud probleemi lahendust näeb. Jutust tuli ka välja, et ega RB arendajatel ja Maanteeametil üleliia hea koostöö ei ole. Aga inimesed ei pea kindlasti kannatama.”
Samuti juhtis Hepner tähelepanu, et arvesse tuleb võtta sõiduteede olukord, mida hakatakse kasutama raudteetrassi rajamisel. Tema sõnul ei kannata tänane infrastruktuur välja seda, et raskemasinad hakkaksid liikuma näiteks Kurtna teel, mis asub Saku vallas. “Programmis peab väga konkreetselt ja selgelt kajastatud saama, et mõju hindamisel oleks selge, kuidas kavandatakse leevendamismeetmeid, näiteks mullete tugevdamine või teede mustkatte alla viimine,” selgitas Hepner.
Õnnetuse ärahoidmine
Asjalikke küsimusi esitas ka Priit Humal, kes on kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust juhatuse liige. Ta esitas järgneva stsenaariumi: oletame, et Rail Baltic saab rajatud koos kohalike peatustega. Selle peale kolib üle ka kohalik Eesti rongiliiklus. Kas keskkonnamõju hindajad on hinnanud, kui palju inimesi hakkab seejärel eelistama autoga sõitmist, sest lähim raudteejaam jääb kodust liiga kaugele? Pärast üritust antud intervjuus ütles Humal, et sellele küsimusele jäi sisuline vastus saamata, kuigi ametlik vastus kõlas, et sellist otsust, et Eesti kohalik rongiliiklus koliks üle Rail Balticu trassile, ei ole langetatud.
Kui teha mingisuguseid järeldusi kohale tulnud huviliste küsimuste kohta, siis pigem väljendasid need Rail Balticu suhtes kriitilist meelt. Eriti kõnekas oli ühe härrasmehe lühike ja konkreetne küsimus vahetult enne ürituse lõppu: “Kuidas seda suurt õnnetust saaks ära hoida?” Tähelepanuväärne oli ka see, et kohe pärast küsimuse esitamist kõlas saalis aplaus. Küll mõnevõrra vaoshoitult. Kuid esinejatel oli kohe vastus varnast võtta: “See projekt tuleb ellu viia nii edukalt, et tulemus ei oleks õnnetus.”
Arutelusid tuleb veel
Keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu trassilõigule Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini esitas Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile RB Rail AS. Eelnõu on valminud Hispaania tunnustatud insenerifirma IDOM Consulting, Engineering, Architecture ja Eesti juhtiva infrastruktuuri-, planeeringute- ja keskkonnavaldkonna konsultatsiooniettevõttega Skepast&Puhkim OÜ koostööna. Programm on huvilistele leitav majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veebilehe dokumendiregistrist.
Nagu öeldud, käis esmaspäevane avalik arutelu ainult selle trassilõigu ümber, mis ulatub Harju- ja Raplamaa piirist Hagudini. Veel ootab ees samasugune avalik arutelu KMH programmi üle, mis puudutab lõiku Hagudist kuni Raplamaa lõunapiirini. Hendrik Puhkim ütles, et see leiab aset tõenäoliselt Raplas.
