Katri Reinsalu
Esmaspäeval tähistati kodanikupäeva, mille puhul andis rahvastikuminister Riina Solman Tallinnas üle kodanikupäeva aumärgid. Nendega tunnustatakse tegusate ja ettevõtlike inimeste panust Eesti ühiskonna arengusse. Raplamaal pälvis tunnustuse Katrin Klaebo.
Tema iseloomustuses kirjutatakse: „Katrin Klaebo on Ettevõtlikud Naised Raplamaal MTÜ asutajaliige ja ühingu tegevuste eestvedaja olnud 10 aastat. Ühing on aastatega jõudsalt kasvanud ja praegu on liikmete arv juba 63. Ühingusse kuuluvad naised on valdavalt ettevõtjad, kuid on ka õpetajaid, kunstnikke ja teiste elukutsete esindajaid, keda kõiki ühendab aktiivne eluhoiak. Nende tegevus on olnud väga mitmekesine, on algatatud heategevusprojekte, on pakutud liikmetele koolitust, loodusmatku, kultuurisündmusi jpm.”
Katrin ütleb, et teda on tema ettevõtmistes inspireerinud just ühingu tublid naised. „Küllap ma olen elus jõudnud sellise äratundmiseni, et on vaja märgata elu enda ümber ja kui ma natuke saan elu ilusamaks muuta, siis on ju hästi. Ma olen nii palju aastaid olnud aktiivne ja arvan, et nüüd on inimestel isegi teatud ootus minu ideede suhtes,” lisab ta.
Lisaks ettevõtlike naiste MTÜ-le tuuakse välja ka tema idee korraldada tänavu märtsis Rapla uues kinos Naiste Ööde Filmifestival ehk NÖFF. „Festivali läbiv teema oli lähisuhtevägivald. Pimedate Ööde Filmifestivali meeskond eesotsas Tiina Lokiga aitas Katrinil filmid hankida ja Pärnu Naiste Tugikeskus eesotsas Margo Orupõlluga aitas kaasa mõelda. Festivali eesmärk oli filmihuvilisele tutvustada silmapaistvaid filme kogu maailmast, fookusega naisel ja seda kavatsetakse jätkata igal aastal, fokusseerides igal aastal teraviku just nendele probleemidele, mis on aktuaalsed,” kirjutatakse iseloomustuses.
Festivali osaks põimiti ka „elavad stsenaariumid“, kus vägivallast väljunud naised, endised ohvrid, rääkisid filmilinastuse vaheajal oma lugusid. Katrin on aastaid olnud Rapla naiste tugikeskuse juhataja ja Pärnus naiste tugikeskuse vabatahtlik abiline.
„Organisatsioonide liikmed, mida Katrin Klaebo veab, panustavad oma aega ja parimaid teadmisi Raplamaa ja terve Eesti elu paremaks muutmiseks. Katrin on väga hea meeskonna looja ja hoidja. Ta ei ole inimene, kes viriseb kusagil kõrval puuduste ja probleemide üle, vaid on inimene, kes lähtub põhimõttest: kus viga näed laita, seal tule ja aita.
Katrin Klaebo on aktiivse ja väärika kodanikuna eeskujuks tervele Eesti kodanikkonnale,” lõpetab iseloomustus.
On selge, et just naised ja neisse puutuv on Klaebo ettevõtmiste keskmes. „Kuidagi on see mu elus nii kujunenud, et olen olnud paljudele inimestele usaldusisikuks,” räägib ta. Talle on räägitud isiklikke ja ka tööalaseid muresid ja sealt on kasvanud usaldus. „Nüüd olen saanud koolituse, kuidas ohvritega suhelda, aga tegelikult olen ma teinud seda kogu elu. Juhuse tahtel sattusin tugikeskuse tegevustega kokku, see kõnetas mind esimesest silmapilgust,” selgitab Katrin.
Kuna Katrinil on isiklik kokkupuude vägivallaga, teab ta, et sellel ei ole õigustust ja selle vastu tuleb astuda kõikide vahenditega ja alla andmata. „Minu isa oli vägivaldne, nägin hirmsat julmust lapsena ja tean, mis see on. Ma olen praegu 60-aastane ja märkan isegi praegu veel teatud mälestusi, mis teevad haiget,” räägib Katrin.
Ilmselgelt ei ole ta raskeid teemasid peljanud ja on neile tähelepanu osutanud. „Ma ei karda tõepoolest mitte ühtegi rasket teemat. Nendele, kes arvasid, et filmifestival toob Raplasse toredad meelelahutuslikud filmid, pean valmistama pettumuse. Neid ei tule, vähemalt nii kaua, kui on ühiskonnas teravad teemad laual,” ütleb ta. Ta tõdeb, et 21. sajandil ei peaks enam tõepoolest naistevastasest vägivallast rääkima. Statistika näitab aga paraku, et see on jätkuvalt probleem. Kasvab küll teatamiste arv, kuid vägivalla vähenemise märke pole sellegipoolest. See tähendab, et teemaga tuleb jätkuvalt tegeleda.
Katrin ütleb, et ei ole raudnaine ja rasked teemad mõjutavad ka teda ennast. Eriti juhul, kui asjasse puutuvad ka lapsed. Oma akude laadimiseks tarbib ta kultuuri. Ühtlasi saab ta sealt uusi ideid. Katrin ütleb, et käib palju teatris, armastab kujutavat kunsti, naudib kohalikku kino ja külastab klassikalise muusika kontserte. Suurimat tuge pakub aga muidugi perekond. „Minu suur õnn on minu armas abikaasa, kes toetab mind igal sammul. Tema on esimene, kes minu ideedest kuuleb ja kannustab mind tegudele,” võtab Katrin kokku.
