Janno Vilberg, maanteeameti liiklusohtlike kohtade koordinaator
Septembri alguses hakkasime ehitama Tallinna–Rapla–Türi maantee kilomeetritele 17,6–21 Kirdalu–Tagadi lõigule keskpiiret, et muuta sellel teelõigul liiklemine ohutumaks ja katsetada lahendust Eesti liiklustingimustes.
Nagu ikka, tekitab iga uus asi vastuolu ja võõristust. Miks seda vaja on? Mida see paremaks muudab? Miks just see teelõik? Kas see ei tekita olukorda, et pärast piiret võetakse kiirus üles ja on hoopiski ohtlikum sõita?
Keskpiiret kasutatakse, et vähendada võimalust sattuda raskesse liiklusõnnetusse, eriti just laupkokkupõrke õnnetustesse, mille tagajärjed võivad olla väga rasked. See teelõik valiti, kuna seal on mitmed ohutegurid liiklejatele: suur liiklussagedus, lauged kurvid ning mitmed juhtunud laupkokkupõrke õnnetused.
Lõik on sobiv ka seetõttu, et ei ole bussipeatusi ja on üksikud mahasõidud, mistõttu liigub sel lõigul ka väga vähe jalakäijaid. Samuti saab intsidendi tekkimisel suunata liikluse ümbersõiduks kõrvalteele. Siinkohal tuleb välja tuua, et suure liiklussagedusega 1+1 sõiduradadega maantee on üks kõige ohtlikumaid maantee liike just seetõttu, et suur oht on laupkokkupõrke õnnetusteks.
Maanteeameti eesmärk on muuta teelõigu liiklussüsteem selliseks, et liiklejad eksiksid võimalikult vähe ning ka eksimuse korral oleksid sellega kaasnevad kahjud võimalikult väikesed. Keskpiirde lahendust on juba kasutatud 2+1 sõiduradadega teelõikudel.
Enne kui otsustasime piirde rajada, küsitlesime ka tee ääres elavaid inimesi ja seda teelõiku läbivaid autojuhte Rapla autojuhtide kogukonnast, kes pakuvad piirkonna elanikele soovi korral sõiduteenust.
Tagasisidena saime teada, et liiklusohutuse aspekte hinnatakse kas tõsise probleemina või kohatise probleemina. Välja toodi järgmised murekohad. Esiteks autoga pööramine maanteelt taludesse ja taluteelt välja maanteele. Probleemiks on nii peateelt kõrvalteele pööramine kui ka kõrvalteelt peateele väljasõit. Kõrvalteele pööramine (eriti vasakpööre) on raskendatud tiheda liikluse ja kitsa tee (lisaraja puudumise) tõttu.
Teise probleemina toodi välja kohati liiga suur kiirus, kohati liiga aeglane. Liiga väike kiirus on paljuski põhjustatud peateelt maha pööramise probleemidest tiheda liikluse kellaaegadel, aga ka suurtest veoautodest. See tekitab pikki autokolonne, närvilisust möödasõitudel ja kiiruse ületamist neis lõikudes, kus möödasõit võimalikuks osutub.
Ülaltoodust tulenevalt on möödasõidud selle teelõigu järgmine levinud probleem, mida süvendab see, et pikemaid sirgeid lõike on vähe ning kurvilistes lõikudes on nähtavus piiratud teeäärse võsa ja puude tõttu.
Seda teelõiku pidasid enam ohtlikuks nooremad autojuhid, naised, igapäevased sõitjad ja lühikese staažiga autojuhid.
Teelõigul tegime ka eelneva tehnilise uuringu, kus mõõtsime sõidukite sõidukiirusi ja pikivahe hoidmist ning hindasime möödasõitude sagedust. Leidsime, et see lahendus sobib teelõigule. Kuigi kardetakse, kuidas teehoole saab tööd teha või operatiivsõidukid liikuda või hädapeatunud sõidukist mööduda, on nende murede ennetamiseks rajatud SOS-taskud hädapeatumiseks ning ristmikele vasak- ja tagasipöörete hõlbustamiseks pöördesilmusrambid.
Kogu lõigul on ka uuendatud tähistus teemärgistuse, märkide ja viitadega vastavalt muutunud liikluskorraldusele. Liiklusõnnetuse või muu olukorra puhul, kui tuleb sulgeda sõidurada, saab vajadusel eemaldada keskpiirde ja liikluse ümber suunata. Selleks on piirdesse teatud vahemaa tagant tehtud lahendused, mis võimaldavad seda kiirelt eemaldada.
Skandinaavia maades kasutatakse sõidusuundi eraldavaid põrkepiirdeid juba pikka aega ning nende liiklusohutusalane kasutegur on tõestatud. Nii on Rootsi maanteeameti andmetel liiklusõnnetustes hukkunute arv keskpiirde paigaldamise ja möödasõidualade rajamise järel vähenenud umbes 80%.
Loodame, et liiklejad võtavad uue lahenduse vastu siiski positiivselt ning mõttega, et see kahandab liiklusõnnetusse sattumise ohtu. Me kõik soovime ju jõuda elusalt, tervelt ja ohutult oma sihtpunkti.
