Siim Jõgis
Madis Reimund (30) on töötanud filmi- ja teleoperaatorina rohkem kui kümme aastat. Poeetiliselt väljendudes on tema ülesanne luua visuaalset maailma. Reimund on töötanud selliste tuntud Eesti sarjade nagu “ENSV”, “Kuum jälg”, “Vabad mehed” ja “Kelgukoerad” juures. Oma senise karjääri suurima tunnustuse pälvis ta 2018. aasta Eesti filmi- ja teleauhindade (EFTA) jagamisel, kui ta nimetati parimaks teleoperaatoriks töö eest, mida ta tegi seriaali “Merivälja” juures.
Viimastel kuudel on ta viibinud regulaarselt meedia huviorbiidis, sest 2019. aasta sügisel esilinastus tema dokumentaalfilm Konstantin Vassiljevist. 58 minuti pikkune film “Kastist väljas” portreteerib ühte Eesti kõigi aegade parimat jalgpallurit. Film kujutab Vassiljevi käekäiku Maardu muruplatsidelt Poola kõrgliiga staadionitele, kus teda jumaldasid tuhanded jalgpallifännid. Sellele järgnesid muidugi segasemad ajad ning treeneri soosingust väljalangemine. Filmis on kujutatud ka neid mänge, kui Vassiljev saadeti Poola tugevuselt kuuendasse liigasse. Kindlasti on tegemist hea sissejuhatusega ühe professionaalse jalgpalluri ellu, kelle karjääris on ette tulnud nii kõrghetki kui ka langusi. 2. jaanuaril said kõik huvilised seda filmi vaadata ETV ekraanil.
Reimund rääkis, et idee luua film Konstantin Vassiljevist sai alguse 2011. aastal. Jalgpallifännina jälgis ta, kuidas Eesti koondis jõudis Euroopa meistrivõistluste valikturniiril play-off-faasi. Finaalturniirile pääsemisest jäi toona puudu õige napilt. Kuid see pani Reimundi peas idanema idee luua film, mis tõstab fookusesse Konstantin Vassiljevi – Eesti koondise veduri.
Kokku võttis filmi tegemine aega kaheksa aastat, kuid linateos sai valmis.
Tütar
Madis Reimund töötab vabakutselise operaatorina. See tähendab, et algusaegadel võttis ta vastu sisuliselt iga pakutud projekti, aga nüüd on ta valivam.
Näiteks eelmisel nädalal salvestas ta ETV jaoks “Klassikatähtede” uue hooaja reklaami. Käesolev nädal on tema sõnul rahulikum ja ta leiab rohkem aega, et pöörata tähelepanu ka oma nelja-aastasele tütrele. Niisiis tuleb Reimundil oma töökohustuste kõrval täita ka isarolli.
Reimundi sõnul on vahel tulnud laps võtteplatsile kaasa võtta. Eriti just siis, kui salvestatakse laupäeval ning lasteaed ei tööta. Nii on Reimundi tütar mänginud näiteks koos uudisteankur Priit Kuusega, kui salvestati saadet “Vend Weis”. Ühel teisel korral käis Reimund filmimas Laulasmaal Arvo Pärdi keskuse juures, et saada ilukaadreid. Ka seal oli laps kaasas. Tulemuseks oli, et Arvo Pärt ise mängis väikese lapsega, et ta võttepaigas rahulik oleks.
Rapla
Madis Reimund on pärit Kaiust, kus ta alustas väikese poisina kooliteed, mis jätkus Rapla Vesiroosi koolis (siis oli see veel gümnaasium), kus sai alguse tema side filmikunstiga. Reimund rääkis, et tegelikult tuli kõigepealt huvi looduse vastu, sellele järgnes fotograafia ning alles pärast seda tulid filmid. Kooli ajal osales ta meediatundides, mida viisid läbi Jaan Kurm ja Valter Uusberg. Filmide osa õpetas Uusberg. Koos sõpradega korraldati koolis noorte filmifestivali “Kaader”, mis toimub jätkuvalt.
Kui Reimund lõpetas 2008. aasta kevadel keskkooli, oligi filmikunst üks variant, mida edasi õppida. Siiski ei olnud see ainuke variant. Veel kaalus ta fotograafia- või bioloogiaõpinguid Tartus, kuid lõpuks langes valik Tallinna ning Balti filmi- ja meediakooli kasuks. Õppimine oli kallis ning seetõttu tuli leida sissetulek õppetöö kõrvalt. Madis Reimundi esimeseks tasuvaks tööotsaks operaatorina sai “Ärapanija” filmimine. Ise ütles ta, et ülesanne ei olnud eriti keeruline, kuid see tähendas ühtlasi ka seda, et Eesti filmiajaloo loengutesse ta ei jõudnud, sest kaks asja kattusid. Mõlemad toimusid reedeti. Ometi oli see sissetuleku mõttes vajalik.
Magistrikraadi omandas Reimund 2016. aastal. Ühtlasi täiendas ta end pool aastat Brüsselis asuvas filmikoolis. Edasi on ta töötanud mitmete populaarsete Eesti sarjade ja filmide juures. Lisaks on ta oma oskusi rakendanud ka muusikavideote loomisel. Ta on teiste seas teinud koostööd selliste Eesti muusikutega nagu Mick Pedaja, Mari Jürjens, Daniel Levi, Erik Pärnoja, August Hunt, Curly Strings, Sten-Olle Moldau ja Rüüt. Nii mõnelgi neist on tihe side Raplamaaga. Kuigi Madis Reimundi elutee on praegu viinud teda Tallinnasse, tunneb ta enda sõnul jätkuvalt tugevat sidet ka Raplamaaga.
Ehkki ta väga tihti oma lapsepõlveradadele ei satu, on siin tema sõnul alati meeldiv käia. Eriti arvestades, et ka tema vanemad elavad jätkuvalt Raplas. “Palju ma Raplasse ei jõua, aga olulisem on see, mis sul mõtetes ja meelel on. Ülitore on seal. Pean seda enda koduks,” ütles ta.
Rääkides veel Reimundi sidemetest Raplaga, on ta praegu aktiivselt hõivatud ETV saate “Osoon” filmimisega, mille üks saatejuhte on Kristo Elias, kes on samuti Rapla taustaga. Reimund rääkis, et töö “Osooni” juures talle meeldib. Saab veeta aega looduskaunites paikades, mis on talle lapsest saati olnud südamelähedane. “Osoon” on praegusel hetkel ka tema kõige pikaajalisem projekt – 2020. aasta suvel saab kuus aastat täis.
Veel üks hiljutine saade, mida ta ETV jaoks filmis, oli “Johannese lähetamine”. Selles saates sõitis ta koos Johannes Trallaga läbi Euroopa ning külastas erinevaid riike, alustades Poolast kuni Portugalini välja. Üleüldse on Reimund käinud reisimas ja rändamas palju ning kaugel (Aasia, Austraalia), kuid alati tagasi tulnud. Välismaal elamist ja töötamist ta enda sõnul ei plaani ega soovi. Hinges on ta Eesti patrioot.
“Islam Eesti südames”
Operaatoritööl on kaks poolt, esmalt tehniline ja teine loominguline. Operaator peab olema võrdselt tugev mõlemas. “Minu suurim üllatus filmimaailmas oli see, et kõige olulisem on valgus. Nagu fotograafiaski, on see valgusega joonistamine. Valgus loob meeleolu ja meeleolu loob emotsioone,” rääkis Reimund. Nüüd on ta seda tööd teinud juba julgelt rohkem kui kümme aastat.
Kui mõelda tagasi esimesele tööotsale “Ärapanija” filmimisel, nimetab Reimund seda nüüd kangi taga seismiseks. Kuigi töö ei olnud tehniliselt keeruline, ei olnud see ka mitte väga loominguline. Edaspidi tulnud väljakutsed on olnud sellevõrra põnevamad.
Eesti telemaastikul kipuvad trendid liikuma lainetena. Kahetuhandendatel olid populaarsed reality-sõud, viimasel kümnel aastal on põhirõhk langenud sarjade tootmisele. Neli-viis aastat tagasi oli Reimund nende filmimisega väga aktiivselt rakkes. Viimastel aastatel on ta vabakutselise operaatorina kaasa aidanud rahvusringhäälingu projektide valmimisele.
“Minu jaoks on need huvitavad saated. Teine asi on ka see, et Kanal 2-s olid kuni 14-tunnised tööpäevad. Hommikul kaheksast õhtul kümneni. Nüüd, kui ma kasvatan väikest last, hindan ETV-s konkreetseid graafikuid. 14-tunniseid tööpäevi tuleb ette harva,” sõnas ta.
Mis projektid lähitulevikus veel plaanis on? Ees ootab midagi põnevat. Juba pikemat aega on Reimund töötanud dokumentaalfilmiga “Islam Eesti südames”, mille pikkus on 28 minutit. Lähikuudel peaks see plaanide kohaselt jõudma ETV ekraanile. Ühtlasi on Reimund ka selle filmi režissöör.
Kümme küsimust Madis Reimundile
1. Soovita head raamatut, mis jättis sulle sügava mulje.
“Ishmael” (Daniel Quinn).
2. Nimeta riik/linn/koht maailmas, kus tahaksid kindlasti ära käia.
Galapagose saar.
3. Mis on su õhtune lemmiksnäkk?
Väga tume šokolaad.
4. Mis võõrkeeli sa räägid?
Inglise, aga väga tahaks ka vene keelt rääkida.
5. Millistest meediakanalitest loed/kuulad/vaatad uudiseid?
Portaalid err.ee, delfi.ee või AK uudised.
6. Facebook või Instagram?
Aju puhkuse mõttes Instagram, aga suhtluse ja informatiivsuse mõttes (erinevad grupid ja seltsid) Facebook.
7. Nimeta kuulus inimene, kellega tahaksid koos õhtust süüa.
Emmanuel Lubezki (operaator, kes teinud palju häid filme).
8. Millist muusikat sulle kuulata meeldib?
Olenevalt tujust. Mõtlemistööle/inspiratsioonile aitab kaasa pigem instrumentaalne/ambient/minimalistlik muusika, aga samas igapäevaseks tiksumiseks mingi alternatiiv/indie.
9. Mis on su lemmikfilm?
Filmidega on sama asi. Kui kõik (meeleolu, ümbritsev keskkond, mõtted, hetke paiknemine eluteljel jne) klapib, võid saada sajaprotsendilise kogemuse. Lemmikfilmi otseselt pole, aga sellise kogemuse olen saanud mõne filmiga, näiteks “Tree of Life”, “Youth”, “Man from Earth”, “Mr Nobody”, “Mommy”.
10. Kui on laupäeva õhtu, kas jääd meelsamini koju või lähed sõpradega välja?
Kuna minu töö on pidev suhtlemine, eri olukordade vahetumine ja üleüldine rutiini puudumine, siis valiks meelsamini kojujäämise.
*
Madise operaatoritööd on alati hea vaadata
Madis Reimundit iseloomustab sõber ning klassivend Rapla Vesiroosi gümnaasiumi päevilt Uku Rooni.
• Kui kaua te teineteist juba tunnete?
Tutvusime millalgi kooliajal. Tean, et ta tuli Kaiu põhikoolist RVG-sse, aga mitte kümnendasse klassi, vaid juba varem. Meie lähem sõprus sai alguse kümnendas klassis, kui meist said klassikaaslased.
• Millised Madise iseloomuomadused on võimaldanud tal filmi- ja teleoperaatorina edukalt töötada?
Esimese omadusena pakuksin enesekindlust ja julgust suhelda. Olles teda kõrvalt näinud näiteks seriaali “Merivälja” võtetel, peab ta operaatorina kiiresti otsustama, mis nurga alt, mis valgusega, millise kaamera liikumisega jne teha. Mulle (kui mitteoperaatorile) tundub, et see käib kohati kõhutunde pealt. Aga eks kunsti tegemine nii käibki ja see, mis ta teeb, on kindlasti kunst. Ja kindlasti ka hea huumorimeel, mis aitab kõiksugu olukordades pingeid maha võtta.
• Kas juba keskkooli ajal tundus, et just see valdkond sobib Madisele kõige paremini?
Niipalju kui mina tean, ei olnud ta filmindusega liiga palju kokku puutunud, enne kui meil kümnendas klassis tuli valikainena meediaõpetus. Ja mainimata ei saa jätta muidugi filmifestivali “Kaader”, kus aitasime korraldamisega ja tegime ka ise filme. Filmid olid küll suhteliselt algelised, aga tegemine oli lõbus, sai katsetada igasugu ideid. Siis oli mul muidugi vähe aimu, mida endast kujutab päris filmindus ja operaatoritöö, aga kui nüüd tagasi mõelda, siis need tegemised koos ta iseloomuomadustega võisid tõesti vihjata, et see valdkond võiks talle sobida.
• Oled sa näinud filmi Konstantin Vassiljevist, mille Madis tegi? Mida selle kohta arvad?
Olen ikka näinud. Pean tunnistama, et ma muidu eriti jalgpalli ei jälgi. Aga “Kastist väljas” mulle väga meeldis. Muidugi olin kuulnud Vassiljevist, aga see film avas ta loo ja seda mõnusalt filosoofilisest küljest. Madise operaatoritööd on alati hea vaadata. Seal on mingi tema käekiri ja esteetiline külg, mis mulle meeldib. Seda on ka näiteks “Osooni” puhul näha.
