Siim Jõgis
Rapla linnapildi üks silmatorkavamaid hooneid on ajalooline pangamaja aadressil Tallinna mnt 12. See asub kahe suurema tänava – Viljandi ja Tallinna maantee – ristumiskohas ning jääb seega Rapla külastajatele täpselt tee peale. Hoone omanik Stipend Real Estate OÜ plaanib lähima poole aasta jooksul sinna uue elu sisse puhuda.
Esialgse ilme taastamise käigus on kavas restaureerida hoone fassaad ja peauks, asendada teise ja kolmanda korruse avatäited puitakendega, vahetada maja tagaküljel olevad klaasuksed puituste vastu ning uuendada tänavasillutis ja hoonet ümbritsev aed. Hoone teisele ja kolmandale korrusele rajatakse korterid lähtuvalt muinsuskaitse eritingimustest ja tänapäevastest ehitusnormidest. Esimese korruse üüripindade uuenduskuuri käigus on välja vahetatud tehnosüsteemid ning uuendatud siseviimistlust. Hetkel on kaks esimese korruse ruumi vabad ning ootavad rentnikke.
Protsess on veninud
Ajalooline pangamaja on Rapla linnapildis domineeriv. Hoone on omal ajal projekteerinud Karl Burman, kes oli üks esimesi Eesti kutselisi arhitekte. Rapla Ühispanga pidulik avamine oli 1932. aasta juulis. Ehitatud on see 1930. aastatele omases funktsionalistlikus stiilis. See on üks väheseid sellise arhitektuuri näiteid Kesk-Eestis. Vastavalt kultuuriministri 16. veebruari määrusele aastast 1998 on hoone tunnistatud ehitismälestiseks.
Stipend Real Estate OÜ on hoone renoveerimist kavandanud juba paar aastat ning ka Raplamaa Sõnumid on neid plaane varem kajastanud. Esialgu loodeti töödega alustada varem, kuid kogu protsess on veninud oodatust pikemaks. “Meie soov ei olnud teha asju mitte võimalikult kiiresti, vaid võimalikult hästi. Häid asju ei saa teha kiiresti,” rääkis Stipend Real Estate juhatuse liige Janar Kirss. Praegu ollakse kogu projektiga nii kaugel, et eelarve koostamine on lõppfaasis ning pärast seda saavadki ehitustööd alguse.
Uuendusena selle maja juures tehakse teisel ja kolmandal korrusel korda kokku kuus korterit, mõlemal korrusel kolm, mis seejärel lähevad müüki. Teise korruse korterid on natuke suuremad ja kolmandal väiksemad. Ka ajalooliselt on hoones asunud korterid, kuigi viimasel ajal ei ole inimesed seal sees elanud. Väga võimalik, et viimati olid seal eluruumid enne Eesti taasiseseisvumist.
Janar Kirss rääkis, et teise ja kolmanda korruse korterid pannakse kindlasti müüki ning neid üürile anda ei plaanita. Korterite hind selgub siis, kui eelarve on paigas. Küll aga on selge, et rekonstrueerimise maksumuse ja oma eksklusiivse ning ajaloolise asukoha tõttu kujuneb nende hind kallimaks kui tavalisel Rapla korteril.
Kirss lisas, et koos eluruumide valmimisega võetakse kasutusse ka esifassaadi peauks, mida hetkel ei kasutata. Juba praegu on omanike sõnul korterite vastu huvi tuntud, kuid kuna täpne tööde ajakava ei ole veel kinnitatud, pole eellepinguid sõlmitud. Kirss ütles, et korterid rajatakse valge karbina – lõpliku viimistluse osas saab omanik ise kaasa rääkida. “Meie kogemuse järgi soovivad selliste eksklusiivsete korterite omanikud lõppviimistluse ise otsustada, näiteks valida parketi, sanitaartehnika ning põranda- või seinaplaadid,” sõnas Kirss.
Huvilisi on, kokkulepet veel mitte
Korterid on mõeldud vaid müügiks, aga esimesel korrusel asuvad äripinnad jäävad kasutusele üüripindadena. Praegu tegutseb Tallinna maantee pangamajas kolm asutust. Hoone põhjapoolsel küljel asub SEB panga kontor. Maja keskmises osas tegutseb Keskerakonna Raplamaa kontor ning lõunapoolsel küljel asub notaribüroo, mis varem paiknes kolmandal korrusel. Lähtuvalt notarile kehtestatud ligipääsunõuetest oli juba varasemast selge, et notaribüroo tuleb kolida esimesele korrusele. See liigutus tehti ära eelmise aasta detsembris.
Kirss ütles, et esimesel korrusel on hetkel veel rentimiseks kaks vaba ruumi, millest üks sobib hästi teeninduseks ning teine on nüüdisaegne kontoriruum. Ka neile on olnud huvilisi, kuid kokkuleppeni ei ole veel jõutud. Kirss sõnas, et nad on potentsiaalsete üürnike osas üsna valivad. Ideaalne oleks selline variant, kus äripindade üürnike tegevusala oleks seotud hoone ajaloolise funktsiooniga. Näiteks sobiks sinna tema sõnul mõni kindlustusselts või kauplus.
Välismaalaste huvi?
Ühe ideena on Stipend Real Estate OÜ-l läbi käinud mõte, et müüdavad korterid võiksid huvi pakkuda välismaalastele. Hoone ajalooline taust ja eripära võiksid sealjuures anda boonuspunkte. Omaette argument on Janar Kirsi sõnul ka see, et Tallinna lennujaam asub kõigest neljakümne sõiduminuti kaugusel.
“Viibin tööasjus palju Soomes ja seal on tunniajane sõit objektile tavapärane. Kui välismaal asub lennujaam neljakümne minuti kaugusel, on see justkui kohe kõrval,” rääkis ta. Ühtlasi avaldas ta lootust, et korterid saaksid valmis ning inimesed koliksid sisse lähima poole aasta jooksul. Janar Kirss sõnas, et tema hinnangul on see realistlik plaan.
