Siim Jõgis
“Politsei eesmärk on turvalisem Raplamaa ja turvalisemad kogukonnad. Kõik meie tegevused on suunatud probleemide lahendamisele läbi kogukonnakeskse lähenemise. Soovime, et Raplamaal oleksid võimestunud kogukonnad,” sõnas Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus, võttes kokku 2019. aasta politsei tegevust Raplamaal.
Eelmisel aastal registreeriti Rapla maakonnas 423 kuritegu. Võrreldes 2018. aastaga on see arv mõnevõrra langenud. 2019. aastal registreeritud kuritegudest avastati 81 protsenti ehk neli viiendikku. Prokuratuuri saadeti sealjuures 342 kuritegu. “Võin öelda, et viimastel aastatel on kuritegevus olnud Raplamaal pidevas vähenemises. Mina mäletan veel selliseid aastaid, kui Raplamaal registreeriti üle tuhande kuriteo. Tõsi, sellest on üle kahekümne aasta möödas,” rääkis Janno Ruus.
Võrreldes 2018. aastaga vähenes eelmisel aastal kuritegude arv 15 protsendi võrra. See tuli suuresti varavastaste ja liikluskuritegude arvelt. Kuritegevus on aastate jooksul muutunud. Kui mõned aastad tagasi domineerisid varavastased kuriteod, siis täna on kõige suurem probleem kehalised väärkohtlemised ja eriti lähisuhtevägivald. Kui rääkida väärtegudest, siis neid vormistati Rapla jaoskonnas eelmisel aastal 2930. Väärteomenetlus oli kiirem, 42 protsenti menetleti lühimenetluse vormis. Lühimenetluse eelis on rohkem turvalisust, kuna politseinik saab kiiremini oma tegevusi jätkata.
Seadus teeb vahet kuritegudel ja väärtegudel. Väärteod on vähemohtlikud teod. Vahe kuriteoga sõltub tagajärjest, näiteks kahjusumma suurus, või siis korduvusest. Roolijoodikute puhul eristatakse joobe suurust. Kui alla 16-aastane nooruk ei kasuta jalgrattaga sõites kiivrit, siis on tegu väärteoga. Väärtegudest domineerivad liiklusalased rikkumised. 2930 väärteost on tervelt 2414 liiklusalased eksimused. Nendest omakorda 1052 moodustasid kiiruseületamised. See ongi kõige levinum väärtegu.
218 joobes juhti
Politsei kontrollis 2019. aastal Raplamaal rohkem kui 44 000 autojuhi joovet. Seda oli 14 000 juhi võrra rohkem kui 2018. aastal. Joobes juhte tabati eelmisel aastal 218. Üheteistkümnel neist konfiskeeriti sõiduk, et nad ei saaks uut kuritegu toime panna.
Igal aastal võtab politsei endale kindla eesmärgi, mis on oluline ja tuleb kindlasti saavutada. Sõidukijuhtide joobe kontrollimine on oluline ja seetõttu ületati see number eelmisel aastal märgatavalt. Suur osa selles on abipolitseinikel, kes vabatahtlikuna on appi tulnud. Eriti just joobe tuvastamise reididel, kus pannakse kõik juhid puhuma. Eesmärk on selge: et ükski joobes juht liiklusesse ei satuks. Samas on muidugi selge, et ainult politseiliste vahenditega seda ei saavuta. Hinnanguliselt sõidab iga päev Eesti liikluses ligikaudu 4000 joobes juhti. Ööpäevas tabatakse neid keskmiselt 30-40.
Kokku panustas Rapla politseijaoskond turvalisusesse ligemale 98 000 töötundi. Patrullimisse läks sellest 36 000 töötundi. Sellele lisanduvad veel vabatahtlike töötunnid. Keskmiselt teenindati igas ööpäevas kaheksa väljakutset. Aasta peale kokku tuli kiiresti reageerida 1513 väljakutsele. Nende puhul oli tegemist vahetu või kõrgendatud ohuga inimese elule ja tervisele. Keskmine reageerimiskiirus oli Raplamaal 23 minutit ning Ruus ütles, et see aeg võiks kiirem olla. Keskmine tähendab vahel 5 minutit ja mõnikord ka 30 minutit, sõltub abivajaja ja patrulli vahelisest kaugusest. „Teeme kõik selleks, et jõuda kiiremini kohale,” sõnas Ruus.
MARAC
Lähisuhtevägivalla juhtumite kohta saabus 2019. aastal 369 teadet. Seda on päris palju. “Minu hinnangul oligi 2019. aastal Raplamaa kõige suuremaks probleemiks alkoholi liigtarvitamine, millega kaasneb lähisuhtevägivald,” sõnas Janno Ruus. See vägivald ei ole tingimata alati füüsiline. Palju esineb ka vaimset vägivalda. Eriti murelikuks teevad sellised olukorrad, kus vägivalla tunnistajaks on lapsed. Ka selliseid olukordi tuleb ette.
Lähisuhtevägivallaga tegelemine on juba aastaid olnud politsei fookuses. Mõned aastad tagasi tekkis sellekohaste teadete arvu kasv, mis viitab inimeste teadlikkuse paranemisele. Ruus rääkis, et politsei sai toona päris palju teateid sellistest perekondadest, kus vägivald oli varem toimunud ainult pere enda teadmisel. “Nüüd ongi küsimus selles, mida me edasi teeme. Need probleemid ei ole lahendatavad sellega, et määrame vägivaldsele inimesele karistuse ja elu läheb edasi. Probleemi lõplik lahendamine vajab võrgustikutööd, varajast märkamist ja kohest sekkumist. Nii kannatanu kui ka vägivallatseja – mõlemad vajavad abi. 2019 liitusime MARAC programmiga, mille võrgustik teeb kõik selleks, et probleem lõplikult lahendada,” rääkis Ruus.
Oluline on veel märkida, et 56 protsenti vägivallakuritegudest pandi toime eluruumides. Kaksteist protsenti neist pandi toime noorteasutustes ja üksteist protsenti tänaval. Kuigi kaks viimast numbrit on tõusnud, ei ole Raplamaa tänavatel ohtlik liikuda. “Olen seda ka varem öelnud, et Raplamaal on turvaline ja juhuslikke ründamisi praktiliselt ei esine. Kui kakluseks läheb, siis tavaliselt on need inimesed omavahel tuttavad või on tegemist sellise käitumisega, mis lõppeb kaklusega,” rääkis Ruus. 2019. aastal panid alaealised Raplamaal toime 43 kuritegu – enamasti vargused või kehalised väärkohtlemised.
Viis hukkunut
Liikluses on suurimad probleemid lubatud sõidukiiruse ületamine, roolijoodikud ning nendele järgnevad kõrvalised tegevused roolis. Ennekõike on selleks nutitelefonide kasutamine. Eelmisel aastal pööras politsei sellele probleemile tähelepanu rohkem kui kunagi varem. Korraldati kombineeritud järelevalvepäevi, kus tuvastati juhte, kes sõitmisega samal ajal telefoni sõnumeid kirjutasid. Neid ikka tabati. Kohati olid inimesed politsei peale ka pahased, et mida te seal põõsas passite. Siis tuligi selgitada, et see on ohtlik, kui juhid hoiavad oma pilgu telefoniekraanil, kuigi tegelikult tuleks tähelepanu pöörata liiklusele.
Ei saa öelda, et 2019 oleks olnud Raplamaa liikluses hea aasta – hukkus viis inimest. 2018. aastal oli sama näitaja kaheksa. Liikluses sai eelmisel aastal vigastada 29 inimest. Selles valguses ei saa Ruusi sõnul kuidagi aastaga rahule jääda. Ühte konkreetset liiklussõlme ei saagi välja tuua, kus õnnetused aset leidsid. Need toimusid eri paigus. Kolm hukkunuga õnnetust põhjustasid roolijoodikud. Ühel juhul oli õnnetuse põhjustaja kaine ning juhtimisõigusega inimene.
“Joobes juhtide osas on palve kõigile, et inimesed annaksid neist politseile teada esimesel võimalusel. Üldiselt teavitavad inimesed politseid joobes juhtidest päris hästi. Tänu sellele oleme neid ka kätte saanud,” rääkis Ruus. On ka vastupidiseid näiteid. Kõige eredam neist juhtus 2019. aasta suvel, kui purjus noorte seltskond kihutas külavaheteel ringi ning tulemuseks oligi hukkunuga liiklusõnnetus. Kui keegi oleks sellest purjus seltskonnast politseile märku andnud, oleks see õnnetus suudetud võib-olla ära hoida.
Joobes juhist saab märku anda telefonil 112. “Kõne politseisse ei ole sel juhul kindlasti pealekaebamine ega vilepuhumine. See võib olla inimelu päästmine,” rääkis Ruus.
Hukkunutega liiklusõnnetuste puhul on läbivateks joonteks alkohol, vale sõidukiirus, tähelepanematus ja turvavarustuse mittekasutamine. 2019. aastal suunati Raplamaalt 59 roolijoodikut programmi nimega KoJu, mis on lühend sõnadest Korralik Juht. Seal loodetakse suunata inimesi käituma õiguskuulekalt. “Iga päev näeme vaeva, et meie liiklus oleks korralikum. Kui me juhi kinni peame, ei tee me seda kunagi selleks, et teda kiusata. Alati teeme seda selleks, et kõige hullem ära hoida,” rääkis Ruus.
