Kadri Paju
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis mõnele partnerile, sealhulgas Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks maapiirkondadesse lairiba juurdepääsuvõrkude rajamist käsitleva avaliku konsultatsiooni dokumendi ja ootas tagasisidet. Dokumendi alusel on kavas kavandada järgmisi samme lairiba juurdepääsuvõrkude ehitamisel.
Rahandusministeerium pöördus 31. detsembril omakorda maakondlike omavalitsusliitude poole ja küsis nende arvamusi. Raplamaa Omavalitsuste Liidu vastuses rahandusministeeriumile seisis, et kiire ja tõrgeteta andmesideühenduse olulisust on tänapäevase ühiskonna toimimises raske üle hinnata ning seetõttu on ka Raplamaa arengustrateegias 2035+ püstitatud strateegiline eesmärk „Kiire ja kvaliteetne andmeside kõikjal maakonnas“.
Selle põhisuund on tagada tõrgeteta elamise ja töötamise võimalused igas maakonna punktis. Sihtväärtuseks on seatud, et aastaks 2035 oleks vähemalt 100 Mbps andmeside kättesaadavus püsivõrgus ja traadita lahendustes tagatud kogu maakonna rahvale ja tervel maakonna territooriumil.
„Absoluutselt kõikidele aadressidele kogu maakonnas 100 Mbit/s andmeside tagamine nii püsi- kui ka raadiovõrgus on suur väljakutse, millega peavad riik ja sideettevõtjad koos kohalike kogukondadega järjepidevalt tegelema. Riik saab omalt poolt toetada rahaliselt operaatoreid, kes majanduslikel kaalutlustel investeerimist tasuvaks ei pea. Operaatorid peavad leidma optimaalseimad lahendused tagamaks võrkude kuluefektiivne ehitus ja opereerimine.
Kohalikud kogukonnad aga peavad olema valmis koostööks ja kompromissideks taristute ehitamisel ja paiknemisel – parema mobiilside tagamiseks on vaja püstitada ka nt täiendavaid maste,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Iling oma seisukoha selle suhtes, kui reaalne on projekti elluviimine.
Elektrilevi OÜ parandab riigi rahalisel toel ca 40 000 majapidamise andmeside võimalusi. Siiani on seda tehtud eeskätt suuremates tiheasustusega kohtades, kus firmal on võimalik võrku ehitada võimalikult väikeste kulutustega ja kus on võimalik olnud kõige väiksema vaevaga täita lubatud numbrilised eesmärgid, seisis ROL-i arvamuses. Samuti on seal öeldud, et tegeliku turutõrkega „valged laigud“ on ja jäävad katmata ning Elektrilevi OÜ on väga vähe suhelnud kohalike kogukondadega, et välja selgitada tegelikud vajadused andmeside piirkondlikuks arendamiseks.
Elektrilevi OÜ taristu liitumiste teenuste juht Oliver Ruus ütles nende väidete kommentaariks: „Raplamaal ei ole meil esimesel aastal olnud projekte, sellepärast ei ole kohalikke kogukondasid kaasatud. Kogukonnad võivad alati pöörduda meie poole ja saame kohtumise korraldada, et võrgu rajamise plaane ühiselt arutada.“ Elektrilevi katab turutõrkepiirkondasid tervikutena ning eelise saavad turutõrkepiirkonnad, kus kasusaajate hulk on ühe tervikliku võrgu osas kõige suurem. Seetõttu on jäänud üksikud hooned tagaplaanile, selgitas Ruus.
„Väide, et valgeid alasid ei kaeta, on vale – esimese aasta 9000 aadressist üle 6000 olid valgetes alades. Elektrilevil on kohustus valgetes alades võrkusid arendada 5 aastat, mis tähendab, et 4 aastat operaatorineutraalse kiire interneti võrgu rajamist on veel ees,“ lisas Ruus.
ROL tõi oma kirjas välja, et Eesti riigil ilmselt puudub võimekus täita Euroopa Komisjoni poolt püstitatud ambitsioonikaid eesmärke kiire andmeside kättesaadavuse tagamiseks igal pool. Seepärast võiks ajutiselt seada üle õhu pakutava andmesidevõrgu puhul sihiks kasvõi võimekuse tõstmise ja arendamise tasemeni 50 Mbps. „Isegi sellisel tasemel stabiilse andmeside pakkumiseks on tegelikkuses vajalik investeerida võrgu tihendamisse ja seadmete võimsuse tõstmisesse,” öeldakse ROL-i kirjas.
„Hetkel on seda keeruline öelda, kuna rahastamise allikas, eelarve mahus ja toetuse andmise põhimõtetes ei ole veel kokku lepitud. Eelduslikult ei saa enne 2022. aastat reaalne ehitustöö alata. Reaalsele ehitustööle aga eelneb veel toetuse andmist võimaldavate õigusaktide vastuvõtmine ja menetlused toetuse saajate väljaselgitamiseks,” selgitas MKM-i sideosakonna nõunik Raigo Iling. Ta lisas, et kiire andmeside all käsitleb Eesti koos Euroopa Liiduga praegu 30 Mbit/s kiirusega lairibaühendust. Mobiilse andmeside osas on juba täna olukord Eestis väga hea – 99% territooriumil on 30 Mbit/s kättesaadav.
