Helerin Väronen
Väärt Raplamaa Toote poes uusi tooteid uudistades langes pilk paberimaailma armastava ja kauneid kaarte ning pakendeid loova Kristi Mehikese töödele, mida ta valmistab Lennalee Paberikunsti nime all.
Olles küll Raplamaa käsitööline, müüb Kristi oma tooteid, mis ei ole tellimustööd, Tartu poes Roosiait ja Keila poes Vaarikas Vahukoorega. Esimese impulsi Raplale lähemale tulla sai Kristi Rita Luugimalt, kes Melii OÜ nime all käsitöönukke tegi ning soovis neile kinkekarpe. Tõeliselt kiiresti hakkas Kristi jaoks pall veerema, kui ta võttis osa “Raplamaa oma meene” konkursist, kus ta võitis väikemeene kategooria oma kinkekarbiga, millel tikitud vöökirja muster. Konkursi autasustamise õhtul sai Kristi tuttavaks Monica Leinbergiga, kelle seelikutriibumustrilistest prossidest ta vaimustus, ning VRT juhatuse liikme Rikka Tomaniga, kes tegi talle ettepaneku oma toodetega Väärt Raplamaa Toote poodi tulla.
Eelmisel sügisel tegid Kristi ja Monica Rapla keskraamatukogus ühisnäituse „Montiki ja Lennalee Paberikunst – kingitustega Raplamaalt“ ja oktoobris, kui näitus lõppes, sai VRT poest järgmine koht, kus Kristi loomingut müüakse. Käsitöö ei ole küll tarbekaup ning rohkem ostetaksegi kinkekarpe, kuna nende järele on reaalne vajadus. Enne sõbrapäeva jõuavad VRT poodi ka Kristi kaunistatud kinkekotid, nii kirivöö mustriga kui ka sõbrapäevaks sobivate kirjadega.
Oma stiili kohta ütleb Kristi, et ajas on see natuke muutunud, kuna ta on osavamaks ja targemaks saanud, kuid väga rikkalikuks ei ole tema kaardid siiski muutunud. Pigem üritab ta jälgida minimalistlikku joont. Kuigi algul oli Kristi loomingus suur rõhk just meestele suunatud kaartidel, on nüüdseks paberimaailmaga tegelejaid niivõrd palju, et ka meestele suunatud nišš on täidetud. Enim soovitakse siiski naiselikke ja romantilisi kaarte.
Kristi tunnistab, et erinevatel paberitöö koolitustel ei olegi ta viimasel ajal käinud. Küll on ta käinud mixed media koolitusel, kuid see tehnika nõuab kodus tegemiseks rohkelt aega, mida Kristil hetkel pole. Käsitöölistest sõbrannadega on ta aga loonud grupi, kus vaheldusmisi käiakse üksteisel külas ja õpitakse erinevaid uusi tehnikaid, alates viltimisest makrameeni välja.
„Üritan keskenduda paberile kui suunale, kuid koolitustel käies leida sealt midagi, mida paberitöösse suunata, olgu selleks töövõte või tehnika,“ sõnas Kristi. Näiteks on ta makramee tehnikat proovinud piraadistiilis kaartidel, kuid ta pole leidnud veel seda õiget varianti, mis sinna sobiks.
Ise on Kristi teinud koolitusi vähe, jäädes tagasihoidlikuks ja sõnades, et tema arvates ei ole tal selleks veel piisavalt palju kogemusi. „Samas on koolituste tegemine just lastele iseenda jaoks väga hariv, pead asju vaatama teise pilguga. Mõtted tuleb hoopis teisele tasandile viia, et õpetada neile seda, mida tahad, et nad õpiksid,“ rääkis Kristi.
Suurt masinaparki, mis paljudel paberiga tegelejatel olemas, Kristil pole, kuid nüüdseks on ta ostnud lõikamismasina, mida ta kasutab lisadetailide ja raamide väljalõikamiseks. Kaarte näidates pöörab Kristi tähelepanu ka ühele augurauaga välja lõigatud kujundile. Hea auguraua soetamine on kulukas, samas aastaid teenides tasub esialgne kulutus end ära. Rahakotile sõbralikum on ka kahepoolse teibi asendamine märgliimiga, seda küll paberitel, mis kannatavad liimimist.
Kuigi vahepeal tundus, et üksteisele kaartide kinkimine on muutumas haruldaseks, on käsitöökaartide turg kasvamas. Neid aga postiga saata oleks patt, eriti kui tegemist on eritellimusega, mis tuleb üle anda silmast silma kohtudes. Näiteks on Kristil sõbranna, kes kord aastas Ameerikasse ämmale-äiale külla minnes juba mitmendat aastat kingituseks tema tehtud kaardi viib.
Peale kaartide ja kinkekarpide on Kristi kätt harjutanud ka näiteks beebikarpidega, kuid ta suhtumine on, et enne kui mingi uus toode müüki panna, tuleb seda korduvalt teha, et tulemus oleks ilus, korralik ja kvaliteetne.
