Siim Jõgis
Järvakandil on Kaitseliidu ajaloos oluline roll. Just seal toimus organisatsiooni taasasutamine 17. veebruaril 1990. Tänavu möödub sellest sündmusest kolmkümmend aastat. Seda tähistati laupäeval, 15. veebruaril piduliku tseremoonia ja konverentsiga “Kuidas kõik algas ja kuhu me oleme jõudnud?”.
Pidulik tseremoonia leidis aset Järvakandi kultuurihalli esisel platsil, kuhu on püstitatud ausammas mälestamaks Kaitseliidu taasloomist. Tseremooniast võtsid teiste seas osa president Arnold Rüütel, peaminister Jüri Ratas, Riigikogu esimees Henn Põlluaas, Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi.
Ürituse avasõnad pidas Kehtna vallavanem Indrek Kullam. Ta rääkis Kaitseliidu taasasutamise sündmustest ning sõnas, et üheks põhjuseks, mis taasasutamise asukohaks valiti just Järvakandi oli selle paiga eraldatus. Õhkkond oli toona ärev ning ei teatud kas koosolekut plaanitakse rünnata. Teatavasti toimus peeti see veel Nõukogude Liidu okupatsiooni tingimustes. Koosoleku toimumise ajal olid väljas julgestajad. Üks neist oli ka tänane Kaitseväe juhataja Martin Herem, kes on Järvakandist pärit.
Peale pärgade asetamist Kaitseliidu taasasutamise monumendile jätkus üritus Järvakandi kultuurihallis. Kalle Eller rääkis Kaitseliidu tegevuse taastamisest, kindral Riho Ühtegi tänasest Kaitseliidust ja organisatsiooni ees seisvatest väljakutsetest ning kindral Martin Herem Kaitseliidu rollist riigikaitses. Konverentsi lõpetas Kaitseliidu ülemate paneeldiskussioon, mida modereeris Tallinna maleva Toompea malevkonna pealik kapten Ilmar Raag.
