Siim Jõgis
Džässmuusika eeldab intensiivset kuulamist, nõuab keskendumist ning pakub vastutasuks erilist helilist naudingut. Selles võisid veenduda kõik, kes osalesid laupäeval, 15. veebruaril restoranis a la Rapla toimunud kontsertil RestoJazz 2.
Seeria teine kontsert RestoJazz 2 meelitas laupäeva õhtul kokku ligikaudu üheksakümmend külalist. Lauad olid broneeritud juba mitu nädalat varem. A la Rapla vedaja Kenneth Koosma rääkis, et oli nii uusi külastajaid kui neid, kes käisid esimesel RestoJazzi kontserdil, mis toimus novembris. Seekord oli esinejaks kvintett Öötöö koosseisus Allan Järve trompetil, Danel Aljo saksofonil, Raun Juurikas klahvpillidel, Raimond Mägi kontrabassil ja Toomas Rull trummidel. Tegemist on muusikalise kooslusega, kes on koos tegutsenud aasta, alates eelmise aasta märtsist.
Toomas Rulli jaoks oli tegemist teise esinemisega restoranis a la Rapla, sest koos rootslase Rickard Malmsteniga esines ta ka esimesel RestoJazzil. Rull on sündinud Raplas ning elanud peale seda viis aastat Kaius, kuid tihedamat sidet pole siinse piirkonnaga olnud. Nüüd on ta käinud lühikese aja jooksul kaks korda esinemas. Kvinteti Öötöö muusika on suuresti Toomas Rulli looming. Laupäeval kõlasid muusikapalad tema albumitelt „Eesti hääled“, „Eesti hääled 2“, „Tom-Tomm“ ja „Quotes“.
„Kõik see on öötöö looming. Kui majas saabub vaikus ja kõik lähevad magama, siis tekib rahu ja saab muusikaga tegeleda. Ma naudin seda,“ rääkis Rull. Ja loomulikult tuleneb sellest ka kollektiivi nimi Öötöö. Rull selgitas, et muusikud ongi öötöölised – hilja õhtul on kontsert ja koju jõuadki alles hommikul. Taolises formaadis esinemisi nagu laupäeva õhtul tuleb kvintett Öötööl ette harva. Seni suurim ülesastumine oli kvintetil 2019. aasta Vanalinnapäevadel Tallinnas, kui Raekoja platsil anti suur soolokontsert.
„Ülejäänud esinemised on meil olnud klubiformaadis. Teoorias me alles viimistleme oma kava, et minna ühel päeval stuudiosse ja see lindistada. Kõigepealt mängime muusika käepäraseks ja alles siis lähme stuudiosse. Aga album on meil tulemas küll,“ rääkis Rull.
Ehkki tegemist on instrumentaalansambliga, ei ole nende muusika mõeldud vestluse kõrvale kuulamiseks ega tantsuks, vaid kuulamiseks ja nautimiseks.
RestoJazzil sai selle ühendada maitsvate söökide ja jookidega ning selles kogu ettevõtmise võlu ja erakordsus seisnebki.
Järjepidevus
RestoJazz toimus väga mugavalt sõbrapäeva nädalavahetusel. Kenneth Koosma rääkis, et see oli juhuslik kokkulangemine. Kui ta oleks tahtnud korraldada sõbrapäeva jazzi, oleks saanud selle teha ka üks õhtu varem, n-ö õigel päeval ehk 14. veebruaril. Võrreldes esimese RestoJazzi kontsertiga suuri muudatusi korraldajad ei plaaninud. Ainuke asi, mille Koosma välja tõi, oli see, et esimesel korral ei jõudnud toidud nii kiiresti lauda, kui oleks võinud. Seekord muudeti töökorraldust sujuvamaks ning see toimis. „Esimesel korral olid kõik eeldused olemas, et sellest võiks saada katastroof, aga õnneks vedasime välja,“ rääkis Koosma.
Ühte väikest muudatust võisid külastajad veel silmata. Nimelt kaunistavad nüüd a la Rapla restorani seinu kaks suurt pilti esimesest kontserdist. Koosma avaldas lootust, et neid tuleb sinna juurde. Kõik see on aidanud luua restorani ümber džässmuusika aura või isegi identiteedi. Miks just džäss? „Selle ma avastasin enda jaoks juhuslikult, et džäss sobib kõige paremini restoranimuusikaks.
Ma ei oska öelda, milline muusika võiks sinna veel paremini sobida,“ rääkis Koosma. Nüüd võib öelda, et tekkinud on teatav järjepidevus.
Kaks džässmuusika kontserti on a la Raplas toimunud ning see paneb küsima, kas tuleb ka kolmas? Koosma sõnul on see plaanis ja kui kõik õnnestub plaanide kohaselt, siis peaks kolmas kontsert toimuma maikuus. Praeguse kava järgi loodab ta ühe RestoJazzi õhtu korraldada igas kvartalis. Kas see ka õnnestub, seda näitab aeg. Praegu tundub, et kliendid on sellise ürituse ja formaadi vastu võtnud, leiab Koosma. See annab enesekindlust ja entusiasmi korraldajatele RestoJazziga jätkata.
Kenneth Koosmale endale meeldib kuulata ennekõike progressive rock-muusikat. Kodus ta enda sõnul džässi eriti ei kuula, kuid kontsertidel on käinud.
Mõte tuua džäss restorani tuli tal siis, kui ta Võsul restorani pidas. Üsna juhuslikult tegelikult. „Kontsert oli pooleli ja nägime, et eemalt tulevad äikesepilved. Võtsime kiiresti otsuse vastu – tuleb mis tuleb, aga me pressime rahva restoraniruumidesse. Ja seal selgus, et taoline formaat toimib,“ kõneles Koosma.
Kui rääkida veel laupäevasest kontserdist, siis jäi silma, et tantsimiseks seal ruumi ei jagunud. See oli taotluslik. „Džässmuusika on üsna intensiivne. Kontserdi idee on hea söögi ja joogi kõrvale nautida nii muusikat kui vaatemängu. Kui trummar või klahvpillimängija oma soolot teeb, siis seda on põnev visuaalset jälgida. Kui lähed tantsima, siis jääb see nägemata,“ rääkis Koosma.
