Katri Reinsalu
Neli aastat tagasi Rapla valla, AS Hoolekandeteenused ja sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll on jõudmas realiseerumiseni.
Protokolli eesmärgiks oli psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud teenusekohtade rajamine. Jaanuari volikogu istungil oli laual valitud kinnistule AS Hoolekandeteenuste kasuks hoonestusõiguse seadmine.
Väljavalitud kinnistu kuulub vallale ja asub Rapla kalmistu läheduses aadressil Alu tee 38. Volikogu AS-ile Hoolekandeteenused takistusi ei teinud. Hoolekandeteenused sai tasuta hoonestusõiguse 50 aastaks eesmärgiga rajada kinnistule erihoolekodu. Kinnistul on aga lisaks vaja ka keskkonnaministri luba hoonestusõiguse seadmiseks. Taotlus kooskõlastuse saamiseks saadeti välja 5. veebruaril.
Ühe tingimusena on hoonestusõiguse saamise järel aega kaks aastat hoonete rajamiseks. AS Hoolekandeteenused kinnisvaradirektor Karl Mänd ütles, et siiani on nende praktika näidanud, et majade ehitamine algusest lõpuni on aega võtnud umbes kümme kuud. „Kui kõik kulgeb ladusalt, saame maja valmis veel käesoleva aasta lõpuks,” rääkis ta.
Kinnistule on plaanis rajada ridaelamu. „Meie jaoks on oluline selle hoone olemus – me rajame kodu, mitte hooldekodu või raviasutust. Seni oleme mitmes asulas ehitanud kahekorruselisi kortermaju. Rapla on esimene koht, kuhu ehitame erivajadusega inimestele kaasaegse ridaelamu. Selle ruumide planeering on ennast juba kortermajas tõestanud ja jääb samaks. Lihtsalt korterid ei asu üksteise peal, vaid ühel korrusel, üksteise kõrval,” ütles Mänd.
Kokku on ridaelamus viis korterit, igas korteris elab perena kuus inimest. Teenuskohti luuakse seega 30 inimesele. „Igal elanikul on privaatne magamistuba, lisaks avar elutuba ühistegevusteks – kokkamiseks, söömiseks, televiisori vaatamiseks või vaba aja veetmiseks,” kirjeldas Mänd.
Ta selgitas, et erivajadustega inimeste elukorraldus sarnaneb tavapärase koduse elurütmiga. „Elanikud tegelevad ise majapidamistöödega, valmistavad endale süüa, käivad tööl ja tegelevad oma maja või hoovi korrashoiuga. Vabal ajal tegeletakse hobide ja muude huvitegevustega nii kodus kui ümbruskonnas,” ütles ta.
Suurim erinevus teiste Raplas asuvate majadega on asjaolu, et sealsed elanikud vajavad oma igapäevaste tegevuste juures abi. „Selleks on majas ööpäevaringselt ka tegevusjuhendajad, kes abistavad ja juhendavad selle elanikke nendes tegevustes, mille juures abi vajatakse,” ütles Mänd.
Esialgu kolivad kavandatavasse ridaelamusse inimesed, kes on aastaid suurtes hoolekodudes elanud, olles eemal oma lähedastest ja kogukondadest. „Kui suur hooldekodu suletakse, räägitakse kõigepealt inimese enda ja tema eestkostjaga ning selgitatakse välja, kus ta ise tahab elada. Väga sageli soovitakse elada enda lähedastega samas piirkonnas. Kui inimesel ei ole peret, soovib ta enamasti elada koos sõpradega, kellega ta on aastate jooksul lähedaseks saanud,” ütles Mänd.
Tulevikus saavad kohtade vabanedes erihoolekodusse elama asumist taotleda kõik soovijad. „Kuigi järjekorda saab panna üle Eesti, näitab praktika, et inimesed eelistavad elama jääda enda senise kodukoha lähedale.
Oleme erivajadusega inimeste kodud ehitanud juba 28 kogukonda ja lähiaastatel ehitame neid veel mitmele poole üle Eesti. Soovime, et igal abivajajal oleks võimalik elada oma sõprade-tuttavate läheduses, et tal säiliks side lähedastega ja tuttava keskkonnaga,” rääkis Mänd.
