Siim Jõgis
Järvakandil on Kaitseliidu ajaloos oluline roll. Just seal taasasutati organisatsiooni tegevus peale Nõukogude okupatsioonist tingitud seisakut. Taasasutamiskoosolek toimus 17. veebruaril 1990. aastal. Tänavu möödus sellest sündmusest kolmkümmend aastat ja seda tähistati laupäeval, 15. veebruaril Järvakandi kultuurihallis nii tseremoonia kui konverentsiga, mis kandis pealkirja “Kuidas kõik algas ja kuhu me oleme jõudnud?”
Pidulik tseremoonia Järvakandi kultuurihalli esisel platsil sai alguse kell 13. Samasse kohta on paigaldatud ka Kaitseliidu taasasutamise mälestuskivi. Tseremooniast võtsid teiste seas osa president Arnold Rüütel, peaminister Jüri Ratas, Riigikogu esimees Henn Põlluaas, Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi. Nemad kõik asetasid mälestuskivile pärja. Kogu seda vaatemängu oli kultuurihalli juurde jälgima tulnud sadakond inimest. Nende seas oli nii kaitseliitlasi, organisatsiooni taasasutajaid kui lihtsalt huvilisi. Ürituse avasõnad ütles Kehtna vallavanem Indrek Kullam. Ta rääkis Kaitseliidu taasasutamise sündmustest ning sõnas, et üheks põhjuseks, miks taasasutamise asukohaks valiti just Järvakandi, oli selle paiga eraldatus. Õhkkond oli toona ärev ning ei teatud, kas koosolekut plaanitakse rünnata. Vajadusel oleks saanud sealt taanduda. Teatavasti peeti koosolek veel Nõukogude Liidu okupatsiooni tingimustes. Toimumise ajal olid väljas julgestajad. Üks neist oli ka Järvakandist pärit tänane Kaitseväe juhataja ning toonane koolipoiss Martin Herem.
Väga väike riik
Peale pärgade asetamist Kaitseliidu taasasutamise monumendile jätkus üritus Järvakandi kultuurihallis juba akadeemilisemas vormis. Nagu konverentsi nimestki võib eeldada, keskenduti ettekannetes nii Kaitseliidu ajaloole kui käesolevale ajale. Kõnepuldis jagasid oma meenutusi ja mõtteid endised ja praegused Kaitseliidu ja Kaitseväe juhid.
Avasõnad lausus peaminister Jüri Ratas, kes toonitas, et Kaitseliidu taasautamine kolmkümmend aastat tagasi oli julge ja kaugeleulatuva vaatega samm. “Eesti ei ole mitte ainult väike, vaid väga väike riik ja seetõttu on iga kodaniku panus oluline,” ütles ta konverentsi sissejuhatavas sõnavõtus. Temalt võttis jutujärje üle Kalle Istvan Eller, kes oli taasasutatud Kaitseliidu esimene ülem. Ta kõneles teemal “Kaitseliidu taastamise ilu ja valu”. Igale ajaloo- ja eriti Eesti lähiajaloo huvilisele oli see kuldaväärt kuulamine. Kalle Elleri mälu on jätkuvalt terav ning ta kõneles nii Tarapita-nimeliste spordiseltside loomisest (mis olid Kaitseliidu malevate eelkäijad) kui ka Eesti Kongressi turvamisest.
Kolm V-d
Kaitseliidu näol on tegemist vabatahtliku organisatsiooniga, millel on peaaegu 16 000 liiget. Koos Naiskodukaitse, kodutütarde ja noorte kotkastega kuulub Kaitseliitu üle 26 000 inimese. Praegu juhib organisatsiooni brigaadikindral Riho Ühtegi, kellel oli 15. veebruaril sünnipäev. Ta ütles oma sõnavõtus, et see oli ka põhjus, miks ta ei saanud kolmkümmend aastat tagasi osaleda Kaitseliidu taasasutamise koosolekul – samal ajal tuli võõrustada külalisi. Ta ütles, et süda tilkus seetõttu verd ning kui sõbrad tulid koosolekult tagasi, siis olid kõik jututeemad seotud just selle sündmusega. Oma kõnes peatus ta kolme V-printsiibil, mis selgitab lahti Kaitseliidu toimimise võimalikkuse. Need kolm V-d on võitlejad, võimendajad ja võimaldajad. Brigaadikindral Ühtegi selgitas, et tänu nendele kolmele saab see organisatsioon toimida.
Laupäev, 15. veebruar oli eriline hetk Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi jaoks. Olles ise pärit Järvakandist, sai ta nüüd üles astuda oma kodukoha kultuurihallis ja pealegi Kaitseväe juhatajana. Herem sõnas, et Kaitseliidu taasasutamine ei olnud ajalooliselt paratamatu sündmus. “Meil on vedanud, et meil on sellised mehed nagu härra Eller. Kaitseliit on tänapäeval vastasele märkimisväärne heidutus,” rääkis ta.
Eesti sõjasangarid
Laupäevase konverentsi viimane osa oli Kaitseliidu ülemate paneeldiskussioon, mida modereeris Tallinna maleva Toompea malevkonna pealik kapten Ilmar Raag. Osa võtsid sellest Neeme Väli, Manivald Kasepõld, Riho Ühtegi, Raivo Lumiste ja Martin Herem. Peale Heremi on kõigil ülejäänutel kogemus Kaitseliidu juhtimisest. Manivald Kasepõld viskas vestluse käigus õhku mõtte, et noortele tuleks rohkem tutvustada Eesti sõjasangareid. Ta loetles üles nimed nagu Lembitu, Julius Kuperjanov, Ernst Põdder, Johan Pitka ja neli Raudristi Rüütliristi kavaleri Teise maailmasõja päevilt. Samuti sõnas ta, et rohkem tutvustamist väärivad ja vajavad ka praegused Kaitseväe ning Kaitseliidu juhid.
Diskussiooni käigus puudutati ka päevakajalisemaid ja teravamaid teemasid. Moderaator Ilmar Raag küsis näiteks selle kohta, mis saab, kui ajateenistuse läbinud kaitseliitlane on korraga määratud kahele sõjaajaametikohale. Martin Herem vastas, et sellist olukorda tuleb ette aina harvem. Ka tema ise on Kaitseliidu Rapla maleva nimekirjas ning ametikohaks on kuulipilduri abi. Ta lisas, et loomulikult ei saa oodata, et Kaitseväe juhataja saaks tulla sõjalise konflikti korral seda kohta täitma.
*
Kaitseliit oli esimene riigikaitsestruktuur, mis taastati poolteist aastat enne Eesti iseseisvuse taastamist. 17. veebruaril 1990. aastal otsustasid 125 Järvakanti kogunenud inimest taastada Kaitseliidu üleriigilise organisatsioonina ning vastu võeti ka Kaitseliidu ajutine põhikiri. Kaitseliidu allüksuste asutamine oli alanud juba varem.
