Stina Andok
Tavatult pehme talv on muutnud kõrvalteed kohati väga raskesti läbitavaks. Halvenenud teeolud panevad proovile nii sõidukijuhtide oskused kui ka vallavalitsuse võimekuse probleemide lahendamisel.
Nurinaid kehvade kõrvalteede kohta on kuulda mitmelt poolt. Omniva on sellekohase avalduse avalikult teinud ning teatanud, et neil ei ole praegusel ajal võimalik autosid kahjustamata teatud piirkondades postiteenust osutada. Pahameelt väljendavad ka teede igapäevased kasutajad, elanikud ja bussijuhid.
Seetõttu uurisime vallavalitsustest, milline on nende ülevaade teeoludega seonduvatest probleemidest ning milliseid lahendusi on juba olukorra parandamiseks ette võetud ning mida on plaanis edaspidi teha.
Kohilas teevad muret löökaugud
Kohila valla teedespetsialist Karl-Kristjan Suits kinnitab, et Kohila vallas on kõik teed läbitavad ja päris kinni kuskile keegi jääda ei tohiks. Küll aga tõdeb ta, et suur probleem on löökaugud, mida praegu on ka raske parandada. „Pinnatud teede puhul on vaja, et augud oleksid kuivad ja veevabad, et auku puistatav materjal sinna ka paika jääks ja pärast kolmandat autot taas pinnasest tühi ei oleks,“ selgitab ta.
Kruusateede parandamist takistab teedespetsialisti sõnul liigniiske pinnas, kuna teehöövliga saab töödelda üksnes kuiva pinnast: „Tänane teehöövelduse tulemus oleks lihtsalt see, et ühest teeäärest hööveldame sopavalli teise teeäärde.“
Kohila vallas on Suitsu sõnul kõige hullem seis Kurtna ja Kallaste teel, kus rajatakse ühisveevärki. Suits selgitab, et ajaliselt oli ühisveevärgi rajamine planeeritud tegelikult õigele ajale ehk talveperioodi, mil reeglina on miinuskraadid ja teepind külmunud, kuid sel talvel külma ei tulnud. Lisaks liigub sealt ehituse tarbeks läbi suurel hulgal rasketehnikat. Kuna kruusateede kandevõime muutub liigniiske pinnase tõttu tunduvalt nõrgemaks, ei ole seda teed Suitsu sõnul eriti alles jäänud. Samas kinnitab ta, et täna on veel võimalik jõuda punktist A punkti B. Suits soovitab teekasutajatele eelkõige kannatust ning kohe, kui ilm selleks loa annab, plaanitakse teeolusid parandada.
Omniva on teada andnud, et postikande teostamisel on nemad täheldanud, et Raplamaa üks keerulisemaid piirkondi liiklemiseks on Vilivere küla Kohila vallas. Valla teedespetsialist nendib, et Vilivere küla on üks nõudlikumaid vigursõidu piirkondi hetkel, kuid läbipääsmatu siiski ei ole.
Kabala koolibussiringi muudeti
Rapla abivallavanema Triin Matsalu edastatud vastuses annab Rapla vallavalitsus teada, et nendeni on jõudnud informatsioon kruusateede halva olukorra kohta seoses Kabala kooli koolibussiringiga ning seetõttu on ajutiselt muudetud õpilasringi marsruuti. Ka eraisikutelt on mõned pöördumised tulnud seoses vallateede seisukorraga, kuid kodanikud on olnud vallavalitsuse sõnul väga mõistvad.
Kruusakattega teede olukorra parendamiseks on Rapla vallavalitsus kuivemate ilmadega täiendavalt teid profileerinud ja läbitavust taganud killustiku pealeveoga pehmematesse kohtadesse. Kinnitatakse, et vallavalitsus tegeleb teede seiramise ja probleemsete teede olukorra parendamisega pidevalt, kuid samas julgustatakse raske läbitavusega teelõikudest vallavalitsust teavitama.
Märjamaa panustab suuri summasid
Märjamaa abivallavanema Ott Valdma sõnul juhtus kord, et ühel teel buss hommikul ei sõitnud, kuid tegemist oli riigitee osaga. „Ei saa väita, et lume puudumine on valla jaoks kokkuhoidu teinud,” tõdeb ta. „Võib-olla ainult nende omavalitsuste jaoks, kellel kruusakattega teid pole, või siis ka nendel, kes polegi kruusakattega teede hooldusega viimase kahe kuu jooksul tegelenud.” Valdma selgitab, et aasta esimese kuuga on jõutud teede hooldusega tegeleda ca 50 000 euro ulatuses, et tagada sõidetavus.
Teeolude osas on nurinaga vallavalitsuse poole pöördunud nii koolibussi ettevõtete esindajad, külavanemad kui ka murelikud vallakodanikud. „On nii helistatud kui ka kohale tuldud,” ütleb abivallavanem. Valdma toob välja, et probleemiks on osaliselt ka massipiirangu alas vedusid teostada soovivad ettevõtted, kes oma tehnikaga teede seisundit halvendavad.
„Märjamaal on pikalt räägitud, et vallavolikogu võiks kehtestada korra, mis tekitaks sellistele ettevõtetele kas deposiidi või pangagarantii nõude. Peamiselt käiks see metsaväljavedude, kuid ka põllumajandustehnika omajate kohta,” pakub ta lahendust. Valdma on lootusrikas, et kui vallavalitsus suudab inimesed tööle saada, saab ka teemaga edasi minna, viidates sellega teedespetsialisti ametikohale, mis hetkel taas täitmata on.
Märjamaa valla Vigala osavalla majandus-heakorratöötaja Arvo Roosi toob välja, et Vigala kandi kruusateed on viimasel ajal läinud väga auklikuks, mistõttu on teedele kruusa peale veetud, kuid hööveldada ei ole seni liigniiskuse tõttu olnud võimalik.
Kehtnas on pooled kruusateed raskesti läbitavad
Kehtna abivallavanem Jalmar Mandel ütleb, et Kehtna vallas on tulenevalt ilmastikuoludest halvas seisus hetkel enamik kruusateedest, raskesti läbitavad on hinnanguliselt pooled. Kehvadest teeoludest on inimesed teavitanud ka vallavalitsust. Selleks, et teeolusid parandada, on vald lagunenud teelõikudele lasknud vedada killustikku ning mõnes kohas on proovitud ka hööveldada.
Abivallavanem kinnitab, et vallavalitsusel on teede olukorrast ülevaade olemas, kuid julgustab inimesi teavitama, kui mõnel kruusateel on parasjagu näha teed lõhkuvate raskete veokite liikumist, näiteks metsavedu.
