Helerin Väronen
Tänavu toetab Muinsuskaitseamet 119 mälestise restaureerimist kokku 2,4 miljoni euroga. Sellest 1,4 miljonit läheb ehitis-, kunsti- ja ajaloomälestiste korrastamiseks ning miljon jagatakse omandireformi käigus tagastatud ehitusmälestistele. Raplamaal toetatakse kahe hoone ja ühe detaili restaureerimist. Lisaks saavad kolm objekti toetust erakorralise avariilise olukorra likvideerimiseks.
Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie on öelnud, et mälestiste restaureerimistoetuste maht on aastaid püsinud samal tasemel, kuigi vajadus kasvab pidevalt. Seda tõendab ka see, et ühe toetuseuro kohta laekus sel aastal taotlusi 5,4 euro eest.
Igal tähtajalisest taotlusvoorust toetust saanud füüsilisel või eraõiguslikul juriidilisel isikul on kohustus tasuda restaureerimistööde planeeritud maksumusest omaosalusena vähemalt 10%. Kui toetust taotletakse ettenägematute tööde reservist, ei ole oma- ja kaasfinantseering nõutavad.
Kokku laekus Raplamaalt 22 taotlust, millest 6 said ka toetuse. Ehitismälestistest said toetust Kuusiku mõisa tärklisevabriku katuse restaureerimise II etapp ja mõisa piirdemüüride restaureerimise III etapp. Detailidest sai toetust Raikküla mõisa peahoone peaukse restaureerimise II etapp. Jooksvast taotlusvoorust erakorralise avariilisuse likvideerimiseks eraldati toetus Kuusiku Altveskile, kus varisesid hoonealuse veekanali paeseinad, Kuusiku “Munga aida” keldri kandeposti ja võlvide varingujärgseks taastamiseks ning Juuru kiriku torni avariitöödeks.
Kuusiku mõisa tärklisevabriku katuse restaureerimist toetati 40 709 euroga. Muinsuskaitseameti Raplamaa nõuniku Mikk Mutso sõnul on tõenäoliselt tegemist barokse katusekandmikuga. „See on massiivne ja väga eripärase konstruktsiooniga katus, ning seetõttu haruldane ja väärtuslik. Kordategemise järel võiks sellest saada vaatamisväärsus. Katusekandmik on kohati pehkinud, need kohad proteesitakse ning katus kaetakse savivärvi piibrisaba kividest kattega. Sarnaseid kandmikke on Eestis säilinud vähe, üks taoline on näiteks Tallinna Linnamuuseumi hoone pööningul,“ sõnas Mutso.
Projekti juhtiv korteriühistu juhatuse liige Janne Liidik sõnas, et möödunud aastal restaureeriti katuse otsakelp – proteesiti katusekonstruktsioone ja katus kaeti piibrisaba katusekiviga. Kontrast uue ja vana, eterniidiga kaetud katuse vahel on selgelt märgatav. Suureks sooviks on taastada ka hoonet ehtinud suur kellatorn, mis oleks kogu Kuusikule ehteks. Liidik kiidab tööde tegijat Aleksander Mihelsoni, kes restaureerib ka Raikküla mõisa valitsejamaja katust. Aastate pärast, kui kõik katusekonstruktsioonid on restaureeritud ja maja täies ulatuses kivikatuse saanud, tuleb hakata tegelema hoone fassaaditöödega ja õueala korrastamisega.
Tärklisevabriku ja tall-tõllakuuri vaheliste Kuusiku mõisa piirdemüüride restaureerimiseks on Ljuda Kalinkina saanud toetust 3392 eurot, et kahel varasemal aastal osaliselt renoveeritud kiviaed paekiviplaatidega katta. Tööd müüri taastamiseks jagub aga Kalinkina sõnul aastateks, kuna praeguseks on lubimördiga taastatud alles 22 meetrit kunagist mõisa küttepuude hoovi ümbritsenud müürist, kuid suurem osa ootab ees. Lubimördi kasutamist nõudvate tööde teostamine nõuab aga sobivat ilma, keskmine õhutemperatuur peab püsima üle 5 plusskraadi, nii et eeldatavasti saab paekiviplaatidega katmisega alustada maikuus. Nii nagu kahe eelneva etapi puhul, on tööde teostaja Silur OÜ.
Raikküla mõisa peahoone ukse restaureerimiseks said mõisa peahoone omanikud toetust 6880 eurot. Mõisa perenaine Karmel Jõesoo sõnas, et I etapi tööd petikuste renoveerimiseks jõuavad peatselt lõpule ning siis algavad II etapi tööd, mis koosnevad kolmest osast. Esiteks renoveeritakse paraadukse kohal olev avariiline puitsillus. Teiseks taastatakse paraadukse ja petikuste vahel olevad joonia poolsambad, mille kapiteelidest on olemas vaid fragmendid. Neid ei saa restaureerida, vaid tuleb osaliselt rekonstrueerida. Kolmandaks eemaldatakse nõukogudeaegne tsementkrohv ja krohvitakse uksega piirnev ala ajaloolise krohviga. Selleks saadetakse krohvitükk analüüsimiseks laborisse ja tulemuste põhjal valmib uus lubikrohv.
Kõik tööd peaksid valmis olema sügiseks, kuna siis möödub Raikküla mõisa kõrgklassitsistlikus stiilis peahoone ehitusest 200 aastat. Seetõttu on Raikküla mõisa jaoks väga oluline, et renoveeritud paraadukse saaks pidulikult avada peahoone aastapäeva sündmusel.
Ees ootavad avariitööd Kuusiku “Munga aida” keldri kandesamba ja võlvide taastamisel, milleks saadi toetust 2289 eurot. Kelder on valla omandis, aga Mutso sõnul kogukonnale märgiline objekt – keldrikorrus keskaegsest vasalllinnusest, mis oli lüli kaitserajatiste ketis (“Stenhus`id, arx`id, torne`d…Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus”, Ants Hein).
Rapla vallaarhitekti Cerly-Marko Järvela sõnul küsisid nad Muinsuskaitseametilt toetust keldrile varikatuse pealeehitamiseks, et vesi ei pääseks võlvide vahelt mörti välja uhtuma, ja teisteks töödeks, kuid rahastus saadi esialgu vaid võlvistiku toestamiseks ja osaliseks korrastamiseks. Järvela sõnul on kavas keldris olev tugisammas teha niipalju kindlamaks, et võlvid sisse ei kukuks. Kuid töid ei saa ette võtta enne, kui keskmine õhutemperatuur püsib üle 5 plusskraadi, kuna töö käib lubimördiga. „Rahastatavas osas on pädev ehitaja ning muinsuskaitselise järelevalve läbiviijad leitud. Edasine plaan on too varikatus ikkagi peale ehitada, kuid esialgu ei ole veel päriselt selge, kunas. Mälestis on oluline killuke meie ajaloost ja on kahtlemata teenimatult vähe tähelepanu pälvinud,“ lisas Järvela.
“Munga aida” keldri säilitamisele ehk konserveerimisele üritab hoogu juurde lisada ka Terje Villems, kes tegutseb Kuusiku mõisa valitsejamajas ning teostab kõigil Kuusikul restaureeritavatel mälestisel muinsuskaitselist järelevalvet. Paar aastat tagasi, täpsemalt 17. oktoober 2018 ilmus tema sulest Raplamaa Sõnumites ka artikkel “Munga aida” ja selle keldri kohta. Legendid, mis räägivad Kuusiku ja Raikküla vahelisest maa-alusest ühendusest, on Villemsi arvates toredad, kuid et jääks võimalus nende kinnitamiseks või ümberlükkamiseks, tuleb eelnevalt teha palju tööd.
Veel enne, kui Kuusikul tööd algavad, vaadatakse objektid ehitaja, muinsuskaitselise järelevalve, omaniku ja Muinsuskaitseameti esindaja poolt ühiselt üle ning lepitakse täpselt kokku, mis töid tegema hakatakse. Ilmselt toimuvad koosolekud kevadisel soojal ajal, et vältida olukorda, kus tööde tegemise ajaks on mälestise seisund muutunud.
Sellel aastal tehakse avariitöid Kuusiku Altveski vesiveskis, kus varisesid kolmesaja-aastase paekivist hoone aluse veekanali paeseinad, taastamiseks saadi toetust 30 309 eurot.
Sellele, et paekiviseinad on lagunenud ja nende kohal olev saalipõrand sisuliselt õhus, saadi jälile juhuslikult ja viimasel hetkel. Kuusiku Altveski perenaine Kati Saara Vatmann rääkis, et kui Mikk Mutso Muinsuskaitseametist mälestist vaatama tuli, oli avanenud vaatepilt selline, et kokku olid kukkunud kaks paekiviseina, mille peal põrand seisis.
Avarii likvideerimise tööde esimeses faasis kandis Altveski rahvas oma pere jõududega lagunenud materjali välja. 7. veebruaril käis objekti vaatamas Avo Allikmäe renoveerimistöid teostavast Mivo OÜ-st ning vaatas ühtlasi üle ka mõned teised Altveski probleemsed kohad, millega kiiremas korras tegeleda tuleb. Töö käigus laotakse uuesti paekiviseinad, toestatakse olemasolevaid, taastatakse põrand ning kuna varingu käigus tekkis hoone tagaseina mõra, valatakse vundamendile vöö. Paekiviseinte taastamiseks tuuakse kivid Reinu karjäärist.
Üks töödest, mis samuti vajab kiiremas korras tegemist, on kõige jõepoolsema ruumi katuse mahavõtmine, kuna praegune võib oma raskusega terve seina jõkke vedada. Katuse seis on niivõrd ohtlik, et isegi sisenemine sellesse ruumi on keelatud.
Nii Mutso kui ka Allikmäe hinnangul on täielik sisenemiskeeld ka vanasse, mitte küll mälestisena arvel olevasse, kuid siiski miljööväärtuslikku talli, kus on vaid ajaküsimus, millal võib-olla kümneid tonne kaaluv kivikatus äravajunud vundamendi tõttu alla sajab. Nende kahe katuse puhul on küll suur vedamine, et talv pole olnud lumerohke.
6. veebruaril ei jäänud aga palju puudu, et Altveskil polekski enam midagi renoveerida ja taastada. Novembris lasi Vatmann renoveerida kogu esimese korruse elektrisüsteemi. Teise korruse elektrijuhtmeteni, mida mitmed nokitsejad olid varasemalt “paigaldanud-täiendanud-käkerdanud”, siis ei jõutud ning vaid kasside närviline käitumine, väimehe ja Päästeteenistuse kiire tegutsemine päästsid Altveski mahapõlemisest. Tulekahju lõppes vaid paari tala põlemise, tahma ja veekahjustustega.
Nüüdseks on teine korrus saanud uue elektrisüsteemi, uuenduskuuri on läbinud ka veetorustik ning parandatud lekkiv katus. Liigse niiskuse tulemusel tekkinud majavammiga tuleb samuti sel aastal võitlust alustada. Projekti kuuluvad nii seenetõrje kui ka taastamistööd ning Allikmäe on soovitanud taastamistööde käigus võtta seintelt sajanditevanuste ja suure väärtusega käsitöövärvide proovid.
Läinud aasta lõpupoole soojade ilmade ajal jõuti teha avarii likvideerimise töid Juuru kiriku tornis, summas 4405 eurot. Seal oli torni seintelt varisenud krohvi ja telliseid ning pudenemine jätkus. Et seisukord muutus kirikuskäijatele ohtlikuks, esitati avariilisuse likvideerimiseks taotlus, vajalik summa oli võimalik eraldada ja hädapärased tööd said tehtud.
