Tiiu Luht
Orel on eriline ja võimas muusikainstrument. Need helid, mis kuulaja kõrvu kostavad ja elamusi pakuvad, sünnivad paljude komponentide koosmõjul, ütleb Rapla Maarja-Magdaleena koguduse organist Hille Poroson. Orel on tema elus aastaid muusika vahendamisel kaaslaseks olnud.
„Väga palju loeb oreli ehitus,” jätkab ta. ”On tähtis, kuidas pill on valmistatud, missuguseid materjale kasutatud, missugune on meistri või meistrite enda kogemus seesuguse instrumendi kokkupanekul. Hiljem on oluline, kui hoolikalt orelit hooldatakse ja missuguses keskkonnas ta asub.
Orelimuusika võlu oleneb mängijast, organistist. Milliseid registrikombinatsioone ta mängides kasutab, see sõltub tema kogemustest ja kõlamaailma ettekujutustest. Tema paneb pilli elama. Lisaks on mängimise juures veel assistent, kelle kohustus on õigel ajal õiget „nuppu” vajutada, et muusika sünniks nii, nagu organist on mõttes soovinud.”
Hille kui asjatundja meelest on Rapla kiriku orelil väga hästi läinud. Alati on leidunud inimesi, kes tema eest on hoolitsenud ja teda hooldavad, mida on vaja pidevalt teha. Tänu sellele on uhke muusikariist töökorras püsinud.
Haanjast pärit tuntud meistrite Harri ja Rudolf Kriisa viimane, enne sõda ehitatud uhke ja kaunis pill Raplas sai valmis 1939. aastal ja õnnistati sisse sama aasta 3. septembril.
Eelmisel, 2019. aastal sai orel 80-aastaseks. Juubelit tähistati suurepäraste muusikaõhtutega terve suve jooksul.
Aasta ettevalmistusi
Rapla koguduse teisel organistil Kristi Hinsbergil ja Hille Porosonil on orelipooltundides mängimise kogemus. See julgustas ja suviste juubeliõhtute nädalapäev ja kellaajaline algus jäidki pooltundidega väljakujunenult samaks. Samas otsustati, et interpreetide, eriti kaugemalt tulnute esinemist ajaliselt ei piirata.
„Muusikaõhtute planeerimine algas siiski juba aasta varem,” selgitab Hille. „Kuna otsustasin siia kutsuda külalisesinejaid ka kaugemalt, läks üsna palju aega, et sobivuse korral muusikute kontserdireisidega siduda muusikaõhtud ka Rapla kirikus. Eeltöid oli palju, et kavandada kontserdid – neid sai kokku kolmteist – ja trükkida kavad. Mängijaid tuli Moskvast, Karjalast, Peterburist, Petserist, Lätist, Rootsist ja väga kaugelt Tomskist.”
Muusikud hoiavad ühte ja see on suur tugi
Kuidas leida üles muusikud kauge maa tagant? ”Tuttavate organistide ring on mul suur: ühest küljest tänu õppimisele Saksamaal Lübeckis muusikakõrgkoolis. Seal oli rahvusvaheline üliõpilaskond. Tegime huvitavaid muusikareise, saime näha ja proovida oreleid mitmetes paikades Euroopas ja tutvusime organistidega. Õppisin seal peaaegu paarkümmend aastat tagasi, aga on uskumatu, kui tugevad ja kestvad sidemed tekkisid nii kooli, teiste tudengite kui ka õppejõududega.
Teiselt poolt on muusikud ühtehoidev rahvas. Praegusaegsete suhtlemisvahendite abil saab kiiresti luua kontakti ja lahendada küsimused, kui need ette tulevad. Näiteks asendused – aasta jooksul võib ju mõndagi juhtuda.
Viimasel ajal on tekkinud head suhted muusikutega Lätis ja Venemaal. Kaks suurepärast kontsertorganisti Peterburist ja Petserist – Denis Mahhankov ja Dina Ihhina – on ka väga head organisaatorid. Nende ettevõtmisel tehti korda samuti Kriisade ehitatud orel Petseris, kus nad kontserte korraldavad. Tihti ongi mängijaid tulnud Petseri kaudu või teel sinna.”
Muusikaõhtutele oli esinema kutsutud samuti Eestimaal tegutsevaid organiste nagu Kristel Aer, Kadri Ploompuu, ja mängijaid päris lähedalt – Rapla muusikakooli õpetajaid ja õpilasi ning teisi soliste. ”Olen püüdnud, et vähemalt üks kontsert oleks pastoraadis armsa kõlaga väikesel positiivorelil. Marju Riisikamp kui vanamuusika innustunud mängija on pakkumisega alati rõõmuga nõustunud.”
Väike positiivorel pastoraadis, muide, pärineb Hille sõnul samuti Saksamaalt. „Lübeckis õppides kuulsin, et üks kogudusemaja läheb remonti ja orel jääb neil üleliigseks. Andsin siis märku, et meil Eestis läheks küll seda tarvis. Lõpuks olid kõik rõõmsad ja Põhja-Elbe kiriku koosseisu kuuluval kogudusel, kelle pill see oli, oli hea meel, et nad saavad selle meile kinkida. Transpordi korraldas Saksa kirik ise. Ka uue oreli ehitamine Viimsisse 2017. aastal sai teoks just tänu headele nõuannetele ja toetusele Lübeckist.”
Oreliõhtud kujunesid paljudele suviseks muusikaelamuseks. Rapla kogudus ja kontserdikuulajad võtsid esinejaid alati väga soojalt vastu. „Omalt poolt püüdsin teha parima, et külalised Eestis ja Raplas end hästi tunneksid. Kaugemalt tulijatele oli vaja korraldada ööbimine, tavaliselt ka transport Tallinnast ja tagasi. Tänu Kultuurkapitali toetusele oli see võimalik. Üllatuseks leidus ka selline heatahtlik koguduseliige, kes maksis ise kahe esineja ööbimiskulud. Meeldejääv oli päev, kui käisime Tomski Filharmoonia solisti Maria Blaževitšiga Arvo Pärdi keskuses. Liigutavalt kirjutas ta sellest oma kodulehel.”
Mõne kuu pärast on taas suvi, kas jääb aega…
„Eeloleva suve kava on juba tehtud. Lisaks Eesti oma organistidele ootame seekord külalisi Poolast, Lätist, Karjalast, Hollandist ja loodan, et Raplasse jõuab ka orelikunstnik Lõuna-Koreast. Koostööd kavatseme teha vahelduvalt Norras ja Eestis elava organisti Ines Maidrega, kes korraldab orelifestivali Pärnus.
Arvan, et muusikaõhtud Rapla Maarja-Magdaleena kirikus on väga vajalikud. Elamuslik ja hariv muusika aitab mõista, et Kriisade meistrikäega ehitatud orel on tõeline kultuuriväärtus, mille üle võime uhkust tunda, ja ta peaks kõlama regulaarselt ka kontsertpillina. Selle nimel on rõõm tegutseda.”
Rapla oreli 80 aasta juubeli muusikaõhtute eest pälvis Hille Poroson Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupi aastapreemia.
