Helerin Väronen
Kesk Raplamaa metsi ja põlde tegutseb väike pereettevõte nimega Külvipuit OÜ. Ettevõte on tegutsenud natuke üle aasta ja peamine tegevusala on puidust aksessuaaride valmistamine kööki ja elutuppa, alates võinugadest kuni pinkideni välja. Praegu müüvad Külvipuidu toodangut vaid Rapla poed – Väärt Raplamaa Toote pood, Süstik ja Aia Äri.
Nii Krista kui ka Aivo Hansen töötasid varem saekaatris, kuid pärast töötuks jäämist 2017. aastal tuli hakata mõtlema, kuidas edasi minna. Krista sõnas, et algul oli tal soov õppida ümber pottsepaks, kuid vastavat kursust ei pakutud. Nii jõuti äratundmisele, et puit on see, millega võiks tegeleda. Varasemast on paljud puutöömasinad Hansenitel olemas, kuna suurem osa kodusest sisustusest on Hansenite enda kätetöö. Mõlemad on seda meelt, et kuigi mõningaid masinaid oleks veel vaja, proovitakse hakkama saada oma jõududega, toetusi ei küsita ja võlgu ei võeta. Varasemast on olemas ka uus laudahoone, mis oli loomapidamiseks mõeldud, kuid sobib hästi puutöökojaks.
Suurem osa puidust, millest Hansenite tooted valmivad, on pärit nende oma metsast. “Saab ise majandada ja väärtustada oma metsa, ei müü seda maha,” lisas Krista. Enamik tooteid valmib kasest, kuid on ka jalakast, tammest, pihlakast, saarest, vahtrast, toomingast ja õunapuust esemeid. Sisse ostetud on vaid sangleppa, millest on valminud lõikelaudu ja kulpe.
Otsest tööjaotust Hansenitel ei ole. Kellel inspiratsioon peale tuleb, see ka selle teoks teeb, kuid Kristale meeldib vaagnaid teha ja Aivo on seksereid valmistanud. Krista näitas ka lähemalt üht alust, mille ta mehele ja tema sõbrale valmistas. Aluse peale saab panna juustu, ühes ääres olevatesse lohkudesse soola ja pipart ning kõige trooniks on kaks puidust pitsi.
Toomingast, mida peetakse rämpspuuks, saab Aivo sõnul kõige ilusamaid esemeid. Kõik esemed ja detailid voolitakse välja ühest tükist, liimpuitu ei kasutata. Osale asjadest, nagu võinoad ja lusikad, on sisse põletatud puu nimi, millest ese valmis. Põletusega saaks neid esemeid veelgi Raplamaaga siduda, kirjutades sinna Raplamaaga seotud lauseid peale. Samuti on Kristal olnud mõttes põletada peale pärimuslikke märke. Eriti tore oleks, kui leiaks märke, mis just kindlasti Raplamaaga seostuks.
Kõige raskem on töödelda pihlakat, saart, õunapuud ja tamme. Puu mustri aitab aga välja tuua toiduõli. Näiteks õunapuu on selle tulemusel omandanud huvitava tumeda tooni.
Selleks, et teada, mida üldse inimesed poodidest otsivad, tasub Krista sõnul rääkida müüjatega. Näiteks on klientide soovil valminud suured kulbid, mida on hea saunas leiliviskamiseks kasutada. Kõige populaarsemaks peab Krista aga enda tehtud pinke. Eriti vahvad on pingid, mis on ühtlasi ka rahakassad. Minevad esemed on veel talusildid ja suvisel ajal suured õuepingid.
Konkurentsi kohta sõnas Krista, et sealsamas lähedal on Puupank OÜ, kus ta Valdur Tilga käe all tegelikult õppimas käiski. Kuid turg neil kahel ettevõttel on siiski erinev, nii et sealt konkurentsi karta ei ole. Palju on aga neid, kes laatadel ligi astuvad, kiidavad ja ütlevad, et tal mees ka teeb puutööd, kuid mida pole, on inspiratsioon. Nii ongi, et käiakse ja näpsatakse teiste ideesid. Kuid Hansenitel endal küll ideedest puudust ei tule. Krista lisaski, et kogu aeg peab ju edasi arenema, ajaga kaasas käima ja teadma, mida inimesed tahavad.
Ettevõtte nime Külvipuit kohta ütles Krista naerdes, et on ju nii, et mida külvad, seda lõikad. Tegelikult on sel nimel ka teine põhjus, Krista neiupõlvenimi oli Külv. “Isa pärast panin selle nime, ta oli hästi tubli ja mõtlesin, et kui tema oli tubli, siis peab mu firma ka tubliks hakkama.”
Peale selle, et puidutöö on sissetulekuallikas, on see ka hea rahustav tegevus ajal, mil närvilisust on ümberringi nii palju. Samuti armastab Hansenite lapselaps puutöökojas aega veeta, nii et sealne aeg on siis ka perekondlik kvaliteetaeg.
