Siim Jõgis
Aasta 2020 on kõigest 71 päeva vana ja juba on toimunud globaalselt olulisi sündmusi rohkem kui terve aasta jagu. Nii vähemalt tundub. Küll aga on selge, et tänavu on neid tulemas veel.
Kui jälgida Ameerika Ühendriikide ajakirjandust, on koroonaviiruse kõrval väga teravalt tõusnud fookusesse tänavused presidendivalimised teisipäeval, 3. novembril. Sinna on veel küll kaheksa kuud aega, kuid kaalul on palju. Kes on praegust USA presidendi valimiskampaaniat jälginud, teavad, et eriti terav on heitlus demokraatide seas. Vabariiklaste seas on kõik oodatult paigas. Kui mingisugust “maavärinat” ei saabu, kandideerib Donald Trump ka teiseks ametiajaks. Oma huvi on üles näidanud ka sellised vähetuntud nimed nagu Bill Weld ja Joe Walsh, kuid nende toetus kahvatub Trumpi kõrval.
Hoopis põnevamad seisud on demokraatide ridades. Sellel rindel on jäänud oma partei nominatsiooni nimel heitlema kaks meest ja üks naine. Tõele au andes tuleb muidugi välja tuua, et kõnealuse naisterahva, Tulsi Gabbardi võimalused paistavad ahtad. Võib-olla oleks isegi aus otse välja öelda, et pärast superteisipäeva hääletustulemuste teadasaamist puuduvad temal reaalsed võimalused Ühendriikide presidendiks sel aastal pürgida. Küll aga on selge, et Gabbardi näol on tegemist ambitsioonika naisterahvaga.
Niisiis on demokraatide ridades jäänud sõelale kaks nime, Joe Biden ja Bernie Sanders. Sellest triumviraadist tulebki järgmine USA president – Donald Trump, Joe Biden või Bernie Sanders. Kui võrrelda kahte viimast, on neist globaalselt tuntum kindlasti Joe Biden. Barack Obama presidentuuri ajal oli tema teatavasti asepresident. Nüüd loodab ta presidenditooli endale haarata. Oma šansid on tegelikult ka Bernie Sandersil. Tal on olemas lojaalne ja toetav valijaskond. Eriti just nooremate valijate seas. Sanders pooldab tasuta kõrgharidust ja tasuta tervishoiusüsteemi. Seetõttu on teda peetud sotsialistiks ning kritiseeritud on ka nende plaanide elluviimise maksumust.
Praegu tundub olevat demokraatide leeris igal juhul kerge edumaa Joe Bidenil. Kas Sanders on täielikult kõrvale tõugatud? Veel mitte. Bideni kasuks räägib muidugi tugev tulemus 3. märtsil toimunud superteisipäeval. Oodatust kõrgem oli tema toetus mustanahaliste valijate hulgas ning see andis tema kampaaniale olulise tõuke. Huvitav on märkida, et kahest kõnealusest demokraatide kandidaadist on Joe Biden noorem – 77-aastane. Bernie Sanders on 78. Donald Trump on see-eest 73 aastat vana.
Üks asi on veel saanud demokraatide eelvalimiste ajal selgeks. Raha eest presidenditooli Ühendriikides ei osta. Seda püüdis saavutada endine New Yorgi linnapea Michael Bloomberg, kes kasutas oma kampaania tarbeks ligikaudu pool miljardit dollarit. Ta isegi võitis eelvalimised Ameerika Samoal, kuid sellest ei piisanud. Bloomberg lõpetas oma kampaania ning tal tuli pool miljardit dollarit korstnasse kirjutada. Valus!
Mis nüüd edasi saab? Eelvalimised kestavad kuni 6. juunini. Hiljemalt selleks ajaks peaks olema selge, kelle demokraadid Donald Trumpi vastu saadavad. Ametlikult kinnitatakse see juuli keskpaigas, kui Milwaukee linnas toimub demokraatide konventsioon.
