Kadri Paju
Eelmises lehes kirjutasime 4. märtsi Riigikontrolli analüüsile (“Raplamaa omavalitsused peavad ettevõtlust väga oluliseks”) tuginedes, et kohalike omavalitsuste huvi ettevõtlust edendada tuleks järsult suurendada. Seekord ütleb oma arvamuse teema kohta RAEK-i ettevõtluskonsultant Ermo Brecher.
“Raplamaal on uutesse investeeringutesse suhtutud vastuvõtvalt ning pole teada üksikjuhtumeid, kus investeering oleks jäänud tegemata valla või kogukonna vastasseisu tõttu. Raplamaa omavalitsused otsivad endiselt uusi võimalusi ja soodustusi, et uusi investeeringuid maakonda tuua,” ütles Ermo Brecher selle Riigikontrolli analüüsis leiduva väite kohta, et ettevõtjate meelest jäävad kohaliku võimu esindajad plaanitava investeeringu suhtes ebalevaks, üritades vastu tulla korraga nii ettevõtja soovidele kui ka püüdes samas hoiduda vastasseisust mõne kohaliku hääleka huvirühma või aktivistiga.
Riigikontrolli ettepanekute kohta omavalitsusi rahaliselt motiveerida ning kiiremini edasi liikuda riigi reservmaaks ette nähtud maaüksuste riigi omandisse vormistamise ning ühtsete ja arusaadavate tingimuste kujundamisega, kuidas linnad ja vallad saaks ettevõtluse arendamise huvides seda maad omandada, leidis Brecher, et need on igati mõistlikud.
“Riigikontrolli ettepanekud on igati tervitatavad ja mõistlikud, eriti maa kiirem eraldamine KOV-idele. Omavalitsustel peab olema ka reaalne võimalus ettevõtluskeskkonna kujundamisele kaasa aidata. Ka on mõistlik, et KOV-ide endi suunata on senisest rohkem maksutulu. Täna on enamik KOV-e sõltuvuses keskvalitsuse poolt makstavast tasandusfondist ja sotsiaaltoetusteks mõeldud vahenditest. Mida rohkem sõltuks KOV-i tulubaas reaalselt piirkonnas tegutsevate ettevõtjate poolt makstavast maksutulust, seda avatumad on KOV-id (ja ka elanikud?),” arvas Brecher.
Ermo Brecher ütles, et ettevõtlust soosib see, kui maad saaks kiiresti valla kasutusse. “Olgu seal siis mingi siduv kokkulepe, et otstarvet ei saa muuta vms.” Brecher tõi näitena Kohila tööstusala arenduse, mis on tervikvaates valla jaoks olnud kindlasti kasumlik projekt. “Ettevõtja soovib maad omada ja sellised valla poolt ettevalmistatud tootmismaad on tervitatavad,” lisas ta.
Detailplaneeringute ja kasutuslubade kiirkorras menetlemine soosib samuti ettevõtlust. “Võrguettevõttega suhtlemisel toetada ettevõtjat ja leida lahendusi ehitusprotsesside kiirendamiseks. Siin peame silmas nii riiklikke kui ka kohalikke monopole (elektri-, vee- ja kaugkütteteenuse pakkujad),” tõi Brecher välja konkreetsed näited, kuidas omavalitsuses on võimalik ettevõtlusele kaasa aidata.
Ettevõtluse toetamise takistustena tõi Ermo Brecher välja tänapäevaste kommunikatsioonidega varustatud tootmismaa nappuse; kommunikatsioonide ja võrguettevõtete pika menetlusaja ning väljaehituse perioodi. Samuti takistab ettevõtluse arengut maapiirkondades tema hinnangul pealinna ja regioonide (maakondade) erinev käsitlus. Regionaalpoliitiline vaade on ainult Leaderil – maaelu mitmekesistamine, aga see pole piisav, et tasakaalustada pankade ebavõrdset kohtlemist suhtes linn vs. maa. Samuti on takistuseks kõrged tööjõumaksud ja välistööjõu piirangud, kuid see sõltub juba riigitasandist.
