Ando Eelmaa, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees
Viimase aastaraamatu „Mets” järgi on Eestis umbes 100 000 erametsaomanikku, sama palju on ka erinevaid vaateid metsamajandamisele. Mitmekesine lähenemine erametsade hoidmisele ja majandamisele tagab nende eriilmelisuse, jätkusuutlikkuse ja elurikkuse.
Metsaomanike lai ring on mitmekesiste ja elurikaste metsade alustala. Igal omanikul on õigus oma metsaotsuseid ise teha. Nii näeme Eesti Erametsaliidu liikmesorganisatsioonideski nii väga aktiivselt metsamajandamisega tegelevaid omanikke kui ka neid, kes on otsustanud oma metsa kujunemise täielikult looduse kätesse jätta. Iga eramets on omaniku nägu ja tegu, tõeline bioloogiline mitmekesisus.
Lisaks üldisele maailmavaatele on metsaotsuste tegemisel oluliseks teguriks ka olukord puiduturul. Keskkonnaagentuuri tutvustatud raiemahu andmed peegeldasid hästi viimastel aastatel puiduturul toimunut – 2018. aastal olid puidu hinnad laes ja ajendasid metsaomanikke raiuma, selle tulemusena nägime rekordilist raiemahtu. 2019. aastal aga olid hinnad languses ning ka raiemahu eksperthinnang näitab langustrendi. Eesti Erametsaliidu hinnangul on erametsaomanike raieaktiivsus madalate hindade ja kehvade ilmaolude tõttu olnud kesisem ka 2020. aastal. Kuid suurte üraskikahjustuste pidurdamiseks peavad metsaomanikud sel aastal siiski aktiivselt tegutsema.
Statistilise metsainventuuri järgi on veerand meie majandusmetsadest küpsed, erametsades on küpsete metsade osakaal veelgi kõrgem. Paraku on küpseks saanud mets ka erinevate kahjustuste osas tundlikum. Vanemad puistud on sagedamini nõrgestatud erinevatest mädanikest ning seetõttu ka teistele kahjustustele, näiteks tormile või üraskile vastuvõtlikumad.
Küpsete majandusmetsade omanikel tasub mõelda oma metsa uuendamisele, kuna kaua üle seisnud puidu väärtus hakkab ajas langema ja sobib suures osas vaid energia tootmiseks. Muutuvates kliimatingimustes on aga üldine soovitus tulevikuks kujundada segametsa, mis on erinevatele ohtudele vastupidavam.
Hiljuti avaldatud metsastatistika juures tekitas mulle enim muret füüsilisest isikust metsaomanike arvu vähenemine. Inimesed elavad linnades ja on kaotanud oma perele kuulunud metsaga isikliku sideme. Nagu Keskkonnaagentuuri ettekandeski mainiti, ollakse altimad müüma päritud metsa. Loodame, et hiljuti Riigikogus vastu võetud maksusoodustus, aga ka eriolukorras oma metsas veedetud aeg suunab värskeid metsaomanikke oma metsa müümise mõttest loobuma ning järgmistele põlvkondadele mõeldes oma metsas ise toimetama. Mida rohkem on meil oma metsa käekäigust hoolivaid metsaomanikke, seda mitmekesisemad on Eesti metsad.
Olenemata kriisist ja eriolukorrast pannakse ka sel kevadel erametsadesse miljoneid taimi kasvama. Tasub meenutada Martin Lutheri öeldut – kui ma tean, et homme on viimnepäev, istutaksin ma täna õunapuu. Aga äkki hoopis kuuse, männi või tamme? Eks see jääb iga metsaomaniku enda otsustada.
