Kadri Paju
Alates 16. märtsist ei ole koolimajades õppetööd toimunud ja sellest tingituna ei pakuta ka koolilõunat. Kõigile kodus olevatele õpilastele ei ole koolilõuna pakkumine võimalik hügieeninõuete täitmise, keeruka logistika, haiguste võimaliku leviku ja muude põhjuste tõttu, kuid vallad on koolilõuna pakkumise korraldanud vajaduspõhiselt.
„Kui koolile või kohalikule omavalitsusele on teada õpilased, kelle kodune olukord ei võimalda nõuetekohast toitlustust, siis tagatakse see koostöös sotsiaalvaldkonnaga individuaalselt,“ ütles haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Margit Kapak. Ta lisas, et koolilõuna raha ei kanta üle õpilastele või lapsevanematele, v.a kutseõppeasutustes, kus jätkub senine süsteem. Kapak selgitas, et kohalikud omavalitsused võivad kasutada riigi poolt käesolevaks õppeaastaks kooli pidajatele koolilõunaks ette nähtud vahendeid distantsõppe ajal selliselt, et pärast distantsõppe lõppemist oleks võimalik jätkata tavapärase koolilõuna pakkumisega. „Konkreetsed lahendused sõltuvad toitlustajaga sõlmitud lepingu tingimustest ja poolte heast tahtest tekkinud eriolukorras,“ rääkis Margit Kapak.
„Kehtna vallavalitsus võttis seisukoha, et oma klassi lapsi ja nende perede olukorda tunnevad kõige paremini klassijuhatajad, lisaks ka tugispetsialistid ja sotsiaaltöötajad,“ rääkis Kehtna haridus- ja sotsiaalala abivallavanem Katrin Velleste. „Nii pöördusimegi koolide direktorite poole palvega, et koos klassijuhatajatega selgitatakse abivajajad välja. Rõhutasime, et see on abi, mitte otseselt koolilõuna kojukanne,“ lisas Velleste.
Riigilt tuleb koolilõunaks 1 euro õpilase kohta päevas, millega pole võimalik lastele lõunasööki pakkuda. Kohalik omavalitsus maksab suuresti juurde, kuna volikogu on otsustanud, et Kehtna vallas saavad lapsed koolilõuna tasuta, selgitas Velleste. Kehtna valla koolides on kokku 493 õpilast ja lisaks elab vallas 214 õpilast, kes õpivad teiste valdade koolides. „On ilmselge, et kõigile õpilastele me seda koolilõunat koju kanda ei suuda,“ ütles Velleste.
Vald osutab abi toimetulekuraskustega perede lastele ja neile lastele, kes on päeval üksi kodus (vanemad on tööl) või kelle üks vanematest on töö kaotanud või on pere sissetulek eriolukorra tõttu järsult vähenenud. Lõunasöök tuuakse koju ka siis, kui perekond on koduses karantiinis.
„Meie seisukoht on, et kui ema on ikka kodune või päeval kodus olemas, saab koolilõuna soovi aluseks olla finantsraskus ehk siis toimetulematus,“ rääkis Velleste. „Kuna kogunemised eriolukorras pole võimalikud ja nn supikööki on raske korraldada, saime Saarioinen OÜ-ga kokkuleppele, et teeme tellimuse korra nädalas ja abivajajatele pakitakse viie päeva (nädala) toit perekonniti kastidesse. Veame laiali esmaspäeviti, aga mitte koolivaheajal.”
Nädala toit tähendab kolme Mamma suppi ja kahte praadi, mida lapsed saavad ise kodus soojendada. „Maksumus tuleb siiski kallim kui 1 euro päevas õpilase kohta,“ ütles Velleste. „Seega meie vallas ei ole kriteeriumiks suurpered, nagu paljud ekslikult arvavad. Loodame sellise korralduse juures, et abi jõuab just nendeni, kes seda vajavad,“ lisas ta.
Toitu valmistatakse kogu nädalaks
„Kohila gümnaasiumis on koolilõuna vajaduspõhine,” ütles direktor Kirsti Solvak. Ta lisas, et lapsevanemad peavad koolilõuna saamiseks täitma ankeedi. „Meie toitlustusega tegelev personal keedab koolilõuna, jahutab, pakendab vaakumpakenditesse, külmutab ja siis tarnitakse kooli poolt toidupakk õpilase koduukse või värava taha,“ rääkis Solvak, kuidas on abi korraldatud Kohilas.
Lähikontakti vältimiseks teavitatakse peresid toidupaki saabumisest e-kirja või telefoni teel. Selline toidu tarne toimub maksimaalselt kaks korda nädalas. „Loodame nii abiks olla vanematele, kes eriolukorra ajal ei saa ise sooja toidu valmistamisele erinevatel põhjustel pühenduda. Kuna Kohila gümnaasiumi toitlustusjuhi Kaire Pihlakase sõnul peab kasvav organism saama täisväärtuslikku ja mitmekesist toitu, otsustasimegi sellise lahenduse kasuks,“ lisas Solvak.
Õpilastele pakutakse näiteks Bolognese pastat, magushaput kanakastet riisiga, kartuliputru kotletiga, kalapada riisiga, kana-nuudlisuppi, hakklihakastet, guljašši. Toidukott sisaldab lisaks valmistoidule ka hommikusöögi tegemiseks kuluvaid tooraineid: leib, taluvõi, kurk, vorst, moos. Menüü varieerub nädalati. „Toitlustuspersonal on tarne komplekteerimiseks ja võimalikult paremaks teenindamiseks muutnud isegi ühisel kokkuleppel töötamise aegu. Toidu valmistamist alustatakse juba pühapäeval, et tarne toimuks esmaspäeval,“ on direktor toitlustuspersonalile tänulik.
„On ilmselge, et kõikidele õpilastele me toitlustust sel viisil pakkuda ei suuda, pakendamise ja tarne võimsusest jääb väheks. Oleme väga tänulikud lapsevanematele, kes saavad ise oma perele sooja toitu valmistada, neid on läbi viidud küsitluse järgi 95% – nemad võimaldavad meil toetada koolitoiduga neid peresid, kus toetust vajatakse. Koolipere ongi ju üks suur pere ja üksteist peab hoidma. Samas kui kellelgi peaks olukord peres muutuma, on alati võimalik kooli poole pöörduda ning oleme püüdnud toetuse tagada võimalikult kiiresti,“ rääkis Solvak.
„Koolitoitu, mida pakutakse, finantseeritakse riiklikust koolitoidu rahastusest. Keegi ei peaks muretsema, mida tehakse nende õpilaste toidurahaga, kes koduõppe perioodil ei tarbi koolitoitu. Me väga loodame, et hiljemalt sügiseks saame kõik kooli ja siis on võimalik lihtsalt veidi rikkalikumat toitlustust pakkuda. Raha, mis eraldatakse, ei ole ju individuaalne, vaid õpilaste arvu põhine. Kõik kasutatakse sihtotstarbeliselt,“ lisas Solvak.
Abivajajate arv on kasvanud
„Seoses koolide sulgemisega ja distantsõppele suundumisega ei tööta Rapla valla koolides ka sööklad, v.a lasteaiad-põhikoolid, kus toitlustatakse lasteaia lapsi,” ütles abivallavanem Jüri Morozov. Koolilõuna ära jäämisega tekkisid osades peredes toimetulekuraskused, mida valla sotsiaalosakond on lahendanud. „Pöörduti koolide poole ja paluti nendelt infot õpilaste kohta, kelle peresid on vaja abistada. Kogutud info põhjal koostati esialgsed nimekirjad abivajajate kohta,“ rääkis Morozov olukorrast Rapla vallas.
Rapla vald alustas koostöös Saarioinen Eesti OÜ-ga toiduabi paketi ettevalmistamist 26. märtsil ja alates 30. märtsist antakse abivajavatele peredele toiduabi üks kord nädalas viieks päevaks Mamma kaubamärgi all olevate toodete näol (3 suppi ja 2 praadi). „Saarioinen Eesti OÜ paneb alati juurde ka oma väikese üllatuse,“ lisas Morozov. Toiduabi toimetatakse peredeni valla sotsiaaltranspordiga ning abivajadus vaadatakse iga nädal laekuva info põhjal üle. Selle protsessi käigus langeb osa abivajajaid välja ja tuleb uusi juurde,” selgitas Morozov.
„Üldiselt on abivajavate perede arv kasvanud. Alustasime 39 pere (99 last) toetamisega, 17. aprilli seisuga on nimekirjas 72 peret (166 last),“ rääkis Morozov. „Riiklikult eraldatav tasuta koolilõuna toetus 1 euro kasutatakse sihtotstarbeliselt koolilõunaks, seda muul otstarbel ei kasutata. Toiduabi on mõeldud nende perede lastele, kus tasuta koolilõuna ärajäämise tõttu tekkis toimetulekuraskus ja seoses sellega abivajadus. Kogu toiduabi finantseeritakse sotsiaalvaldkonna eelarvest,” lisas Morozov.
Märjamaal toimub koolilõuna jagamine vastavalt koolidelt kogutud infole. „Eriolukorra ajal antavat koolilõunat rahastatakse koolilõuna vahenditest ning sotsiaalse kaitse vahenditest,“ rääkis Märjamaa valla sotsiaalosakonna juhataja Marge Viska. „Koolide toidupakid komplekteerisid koolide sööklad, arvestades laste igapäevavajadusi. Üldjuhul saadakse toidupakid kätte koolidest. Kellel puudub võimalus pakile järele tulla, sellele on toimetatud pakk koju kätte,“ ütles Viska ja lisas: „Koolid on jaganud õpilastele puuviljaprogrammi raames ka puuvilju.“
