Juuni alguses jรคi Rain Raudsepa hundirรผnnaku tagajรคrjel รผhe nรคdalavahetusega ilma 39 lambast. Samal nรคdalavahetusel murdsid hundid kahes Raplamaa farmis kokku รผle poolesaja lamba. Lambakasvataja on nรตutu, kuidas oma lambaid kiskjate eest kaitsta, kui olemasolevad meetmed tulemust ei too.
Valtu-Nurme kรผlas lambaid pidava Raudsepa sรตnul oli karjamaal, kuhu hundid ligi pรครคsesid, 84 looma. รle poolte neist langes kiskjate ohvriks. Tehtud kahju on mehe sรตnul keeruline hinnata. Riik kรผll hรผvitab kiskjakahjud, kuid see ei kata Raudsepa sรตnul ligilรคhedaltki saadud kahju suurusjรคrku. Murtud lammaste nรคol oli tegemist kรตige paremate emade jรคrglastega, kes olid karja tรคienduseks vรคlja valitud. Nende eest pakutav kilohind ei hรผvita aastaid tehtud tรถรถd nende valimisel ja kasvatamisel. Raudsepa sรตnul kulub tal selle karjaga samasse seisu tagasi jรตudmiseks umbes viis aastat tรถรถd.
Viis aastat tรถรถd huntidele
Raudsepa lammaste jaoks oli see esimene kokkupuude hundiga. Ta rรครคkis, et samas piirkonnas on probleeme huntidega ka varem olnud. Nende vastu pole aidanud ei elektrikarjus ega koerad. Raudsepa sรตnul on tootjaid, kes on oma tegevuse sel pรตhjusel lรตpetanud. Seni oli tema aga pรครคsenud.
Lambakasvatuse juures on karjamaade vahetamine lamba tervise tรตttu vรคga oluline. See aitab parasiitide fooni madalal hoida. Raudsepa usub, et ehk on tal lihtsalt vedanud, et tema lammaste poolt parasjagu kasutatud karjamaade piirkonnas pole hunti olnud.
Pรคrast ulatuslikku kahju on Raudsepa tuleviku pรคrast aga mures. Koduรผmbruse karjamaad on kohe otsa lรตppemas ning ees ootab karjamaa vahetamine. See sunnib teda oma 800-pealise karja saatma karjamaadele, kus murdmine paar nรคdalat tagasi aset leidis. Kiskjarรผnnaku ohvriks langenud karjamaa oli piiratud viietraadilise elektrikarjusega. Raudsepa tรตi vรคlja, et lambad pรผsiksid ka kahe traadiga aias, aga huntide pรคrast tuleb panna viis. Raudsepa jaoks jรครคb รตhku kรผsimus, mida teha, kui ka see ei aita hunti eemal hoida. Hundi laskmisluba talle ei vรคljastata. โMis mul siis รผle jรครคb? Olla karja keskel ja pealt vaadata?โ kรผsib ta.
Hunte on soovitust enam
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Mรคnnil รผtles, et selliste juhtumite taga ei pruugi alati hundid olla. โLisaks hundile on ka koerad need, kes vรตivad suurema koguse lambaid korraga murda, teised kiskjad mitte,โ selgitas ta. โSageli vรตib avanev pilt รผpris sarnane olla ja vahe tegemine ei pruugi sugugi lihtne olla,โ jรคtkas ta.
Mis paneb aga muidu pelglikud hundid inimasustusele sedavรตrd lรคhedale tulema? โHundid elavad suurel territooriumil ja sellele alale jรครคb nii vรตi teisiti inimasustust, millest loomad aeg-ajalt mรถรถda liiguvad,โ rรครคkis Mรคnnil. Lambad on hundile energeetiliselt vรคga kasulik saak, sest annavad vรคhese vaevaga palju sรผรผa. Nii kutsubki karja olemasolu hunte selliseid kohti inspekteerima. โVรตimalus rรผnnakuks tekib muidugi juhul, kui kari ei ole piisavalt hรคsti kaitstud. Hundid on vรคga leidlikud ja kui soov lammastele ligi saada on tรตsiselt suur, siis leitakse sageli kaitses รผles mingi nรตrk koht ja see kasutatakse รคra,โ รผtles Mรคnnil.
Ta tรตi vรคlja, et kehvad lumeolud tingisid mรถรถdunud talvel kehva kรผttimisedukuse ning see tรคhendab, et hunte on praegu tรตesti soovitust mรตnevรตrra enam. โSamas, Raplamaal kรผtiti mรถรถdunud hooajal 17 hunti, mis on enam kui รผheski teises maakonnas. Niisiis, kui antud juhtumite puhul ikka on tegemist huntidega, ei ole siin kรผsimus mitte niivรตrd nende liiga kรตrges arvukuses, vaid pigem รผhes konkreetses probleemsete huntide grupis, keda mรถรถdunud hooajal jahimeestel รคra kรผttida ei รตnnestunud.
Huntidel on looduses piisavalt sรผรผa. Pรตhjus kodu- ja kariloomade kallale kippuda vรตib olla seotud ka konkreetsete huntide ebapiisava elukogemusega. Selliseid hunte tekib enam just intensiivse hundijahi tingimustes, kus pesakonnad รคra lรตhutakse ning noored on sunnitud piisavalt elukogemusi omandamata iseseisvat elu alustama,โ lausus Mรคnnil.
Raudsepa kogemus nรคitas, et mitmekรผmnest maha murtud lambast oli รคra sรถรถdud vaid รผksikud. Mรคnnil selgitas, et lambad pakuvad oma kรคitumisega kiskjale vรตimaluse neid hulganisti maha murda. โOsa kiskjaid kasutavad selle instinktiivselt รคra, kuid sรถรถmisvรตime on kรตigil ju piiratud. Hundid murravad siiski eesmรคrgiga oma saaki sรผรผa, osa koeri teeb seda aga meie mรตistes lihtsalt โlustiโ pรคrast,โ selgitas Mรคnnil.
Arusaadavalt tekitavad kiskjarรผnnakud lambakasvatajates pahameelt ja nรถrdimust. Mรคnnili sรตnul peaks korralik, vรคhemalt viietraadilise elektrikarjusega kiskjatรตrjeaed kiskjate juurdepรครคsu kui just mitte vรคlistama, siis vรคhemalt muutma selle vรตimaluse minimaalseks. โSelline tรถรถkorras karjaaed peab olema tรคies ulatuses รผmber karjamaa. Kui aias on โnรตrgad kohadโ, vรตib kogu aed muutuda kasutuks, sest leidlikud kiskjad vรตivad selle augu รผles leida,โ รผtles ta. Samuti on tema sรตnul soovitatav lisaks aiale kasutada selleks spetsiaalselt aretatud ja kasvatatud karjavalvekoeri.