Maja asemel võrgustik
Võrgustikku kuuluvad mäluasutused ehk need, kes koguvad ja säilitavad teatud piirkonna identiteeti ja ajalugu kajastavaid materjale. Mäluasutuste all mõeldakse raamatukogusid, muuseume ja arhiive. Lisaks kuuluksid sellesse võrgustikku ka eraisikud, kellel on väärtuslikku materjali tuntud inimeste või teatud ajalooliste sündmuste kohta.
„Nad on täna natuke hädas. Nad ei tea, mis sellega peale hakata. Nad kardavad, et need materjalid võivad hävida ja tegelikult kaotame sellega Raplamaa mälust väga suure ja olulise osa,” rääkis Morozov. Mälukeskuse idee peaks aitama neid materjale ja teadmisi säilitada.
Selleks tuleb Morozovi sõnul paratamatult ajaga kaasas käia, sest ilmselt on tänased infokandjad paarikümne aasta pärast juba ajalugu. Idee kohaselt loodaks internetikeskkond, kust saaksid kõik huvilised e-ligipääsu neid huvitavatele digitaliseeritud materjalidele ning samuti infot, kus või kelle käes need materjalid asuvad. Morozov selgitas, et eesmärk ei ole materjale kuhugi kesksesse kohta koondama hakata. „Igalühel on oma kindel roll, aga see on keskse koordinatsiooni all,” selgitas ta.
Mälukeskuse vedajaks peaks hakkama Rapla keskraamatukogu. Aga miks just raamatukogu ja mitte mõni maakonna muuseumitest? Morozovi sõnul on sellel mitmeid põhjuseid. Esmalt see, et raamatukogude võrgustik on maakonna suurim ja katab kõik kihelkonnad ja paikkonnad. Samuti see, et Rapla keskraamatukogul on valmisolek olla mälukeskuse vedaja. Samal teemal on vesteldud ka sihtasutusega Juuru ja Hageri Kihelkonna Muuseumid, kuid nemad ei ole sarnast valmisolekut väljendanud.
Mälukeskuse ülesanneteks oleks esemete ja dokumentide kogumine; materjalide väärtuse hindamine ja säilitamine; esemete ja dokumentide ülesleidmise ja uurimistööks kasutamise tagamine; näituste ja sündmuste korraldamine ning oma teadmiste jagamine.
Esialgse idee kohaselt tuleks selleks Rapla keskraamatukogu juurde luua üks spetsialisti töökoht. Spetsialisti ülesanne oleks loodavat võrgustikku juhtida ning olla abiks otsustamisel, milliseid materjale säilitada. Ideaalis peaks Morozovi sõnul juhtiva spetsialisti ümber tekkima nõukoda inimestest ja asutustest, kes on valmis kaasa töötama ja mõtlema.
Tekkivate kulude katmisel peaks kõik vallad õla alla panema. Morozovi ettekande ajal ekraanile kuvatud slaididel oli aastaseks kuluks hinnatud umbes 27 400 eurot. Samas tõi Morozov välja, et tegemist oleks pilootprojektiga, mida mujal Eestis rakendatud ei ole. See võiks maakonnale tähelepanu tuua ning luua ka võimalusi erinevatest fondidest täiendavat toetust saada.
„Mina olen asja toimimises sügavalt veendunud,” ütles Morozov lõpetuseks.
Õie Paaslepp tutvustas Rapla keskraamatukogu tegevust ja tõi näiteid sellest, kuidas juba praegu täidetakse mälukeskuse teatud ülesandeid. Näiteks on peaaegu kõigil maakonna raamatukogudel koduloonurk, kus oma piirkonna materjale kogutakse ja eksponeeritakse. Samuti tegeletakse juba täna teatud materjalide säilitamise ja näituste korraldamisega. Kogemust on ka virtuaalnäitustega.
Samas rääkis Paaslepp, et kõikide piirkondade juhtivate raamatukogudega suheldes toodi välja, et tuge oleks vaja just selles osas, millised materjalid väärivad säilitamist. „Põhimõtteliselt on meil valmisolek olemas,” ütles Paaslepp.
Arvamused laua taga
Rapla vallavolikogu esindaja Margus Jaanson pidi küll enne ettekande lõppu lahkuma, kuid soovis siiski oma isikliku arvamuse välja öelda. „Olles kümme aastat Mahtra muuseumi nõukogu esimees olnud, ütlen ma, et see on täielikult muuseumi teema,” leidis Jaanson. Ta ei näe, et tulevikus oleks mälukeskus rohkem seotud raamatukogu kui muuseumiga.
Rapla vallavalitsuse esindaja Meelis Mägi tõdes, et on seni olnud mälukeskuse idee suhtes skeptiline. Välja käidud mõte on mälukeskuse idee selgemaks muutnud. Samuti toetab Mägi raamatukogu keskseks koordinaatoriks määramist.
Kehtna vallavalitsuse esindaja Varri Väli tõi välja, et küsimust tuleks kindlasti arutada koos SA Raplamaa Muuseumid temaatikaga. Ta on nõus, et dokumentide kadumine on probleem ja see vajab lahendust, kuid selle küsimuse lahendusse tuleks kaasata ka SA Raplamaa Muuseumid.
Kehtna volikogu esindaja Peeter Kustmann ütles põgusa kommentaarina, et kuigi suur töö on tehtud, on teema tema jaoks veel toores.
Kohila vallavalitsuse esindaja Uku Torjus tõdes, et kuuleb ideest esimest korda. Tema jaoks jäi õhku küsimus, milline on vallale tagasi saadav tulu sellest projektist. Samas väljendas ta ka seisukohta, et ehk tuleks pilootprojekt lihtsalt käima lükata ja vaadata, kuidas see toimib.
ROL-i juhatuse esimehe ja Kohila volikogu esindaja Heiki Hepneri sõnul on täna probleemiks see, et iga asutus ja inimene säilitab oma materjali erinevalt. Vaja oleks ühtset ja süsteemset lähenemist. Ta ei kahtle raamatukogu sobivuses mälukeskuse vedajaks. Koostöö erinevate raamatukogude vahel täna juba toimib ja kindlasti suudaksid nad ka muuseume kaasata. Ka mälukeskuse ülesanded kattuvad kohati raamatukogu omadega.
Hepner selgitas, et sel korral ei olnudki eesmärk otsuseid langetada. ROL-is on arutatud, et mälukeskuse ideed võiks finantseerida maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest (MATA). See eeldab, et septembriks on mälukeskuse idee põhjalikumalt läbi mõeldud ja uuesti laual.
Hepneri sõnul on veel palju detaile, mis täpsustamist vajavad. Näiteks, kas mälukeskus võtab mingid materjalid ka enda juurde säilitamisele, kus seda teha, samuti vajadust oma hoidla järele. Kuigi ka need küsimused vajavad vastuseid, jääb nende üle arutamine tulevikku.
