7.6 C
Rapla
Teisipäev, 28 sept. 2021

Varisenud rõdudega maja tervikuna varisemisohtlik ei ole

29. mail varisesid Kivi-Vigala korterelamu kolm rõdu. Inimesed õnnetuses viga ei saanud, kuid elanikud evakueeriti. Hoonele telliti varingujärgne audit, mis tegi kindlaks, et tervikuna majal varisemisohtu ei ole ning pärast remonti on võimalik hoonet taas kasutada.

Kivi-Vigalas 1972. aastal kasutusele võetud Sääla 8 asuv seitsme korteriga elamu varisemisjärgne ehitustehniline audit viidi läbi 9. juunil. Auditi teostas Ösel Consulting OÜ diplomeeritud ehitusinsener Toomas Rihvk. Hoone ülevaatusel osales ka Vigala osavallavanem Priit Kärsna.
Auditi tulemused saabusid 30. juunil. Esitatud dokumendis on ehitusinsener välja toonud oma versioonid sündmuste käigust, mis võisid rõdude varisemiseni viia, ning tegi ettepanekud, kuidas edasi tegutseda, et hoonet jälle ohutult kasutada saaks. Osavallavanema sõnul arutab ta auditi tulemusi ja seal toodud parandustööde soovitusi valla ehitusnõunikuga. Seejärel tuleb osavallavalitsusel korteriomanikega ühiselt kokku leppida, kuidas edasi tegutseda.
Auditi käigus vaadati üle kuue korteri kandekonstruktsioonid, keldrikorruse betoonplokkidest vundamendid ja monteeritud raudbetoonist vahelaed, esimese ja teise korruse kandekonstruktsioonid ja monteeritud raudbetoonist vahelaed, rõdude varisenud ja varisemata kandekonstruktsioonid, katuse kandekonstruktsioonid.
Auditi eesmärk oli välja selgitada, kas säilinud hoone osad ja konstruktsioonid on varisemisohtlikud. Vaadati üle ja pildistati sektsioonide 1-4 ja 7-8 vundamendid, samade sektsioonide kõik vahelaed, sektsioonide vahelised kandvad seinad ja ruumidevahelised mittekandvad siseseinad, lõunapoolsete välisseinte-avatäidete ja varisenud rõdudega piirnevate konstruktsioonide ja sõlmede lahendused, katuse konstruktsioonide seisukord, varisemata rõdude konstruktsioonid ja kandekonstruktsioonid, lõunapoolsete terrasside konstruktsioonide lahendused.
„Ülevaatuse põhjal saab väita, et rõdude konstruktsioonid ei ole ohutud ja heale ehitustavale
vastavalt välja ehitatud,“ seisab dokumendis. Rihvk on ülevaatuse põhjal kujundanud kaks võimalikku stsenaariumi, miks rõdud varisesid. Esimese versiooni kohaselt purunes üks sektsioonidevaheline silikaltsiidist kandev seinapaneel. „Ekstsentriliselt seinapaneelile toetuv õõnespaneel lõikas läbi kahjustatud silikaltsiitploki toepinna ja toimus ühe paneeli varing, mis tekitas kaardimaja efekti. Rõdude konstruktsioonid kukkusid sisuliselt hoone kõrvalt alla. Varisemise käigus kahjustas õõnespaneel sektsiooni 1 idapoolset otsaseina, rebides sealt tükke välja,“ kirjeldab ta.
Teise versiooni järgi toimus sektsioonidevahelise silikaltsiitploki purunemine, vajumine allapoole 100-150 mm. „See deformatsioon tõi kaasa rõdude laepaneelide varingu kaardimaja efektiga. Ei ole toimunud kõikide rõdude üheaegset eemalevajumist (väänet) hoonest eemale. Näiteks osavallakogu sektsioonides 1-2 on rõdude konstruktsioon nihkunud 5-10 mm, aga konstruktsioon kui tervik ei ole kandevõimet kaotanud,“ on auditi dokumendis kirjas.

Lammutada või tugevdada

Ehitusinseneri hinnangul on kõige mõistlikum ja ohutust tagav variant varisemata rõdude konstruktsioonide lammutamine. Sellele peaks aga eelnema lõunapoolsete katusekonstruktsioonide lühemaks lõikamine ja katuse toolvärgi lõunapoolse külje tugevdamine. Teine võimalus on varisemata rõdude konstruktsioonid säilitada, aga sellisel juhul tuleb kõiki konstruktsioone tugevdada.
Lisaks on vaja ehitusinseneri hinnangul kindlasti tugevdada silikaatbetoonist seinapaneeli varingu piiril ja ühendada kõik silikaatbetoonist seinapaneelid hoone konstruktsioonidega. Samuti tuleks tugevdada katuse konstruktsioone ja need lõunapoolsel küljel ümber ehitada. Veel on andnud ta soovitusi katusealune soojustada, tugevdada hoone idapoolse otsaseina terrassidepoolset osa ning ehitada terrasside betoonpõrandad sademetekindlaks.
Kokkuvõtvalt on ehitusinsener leidnud, et Sääla 8 korterelamu kui terviku kandvad konstruktsioonid korterite osas ei ole varisemisohtlikud. „Hoone keldrikorruste betoonplokkidest vundamendid ja kandvad seinad on terved, ruumiliselt stabiilsed, kahjustused puuduvad. Puuduvad vajumid ja silmaga nähtavad praod või deformatsioonid konstruktsioonis ja nähtavates vuukides. Hoone keldrikorruse, esimese ja teise korruse vahelaed ei ole varisemisohtlikud,“ on ekspert kindlaks teinud.
Auditis on ka öeldud, et pärast rõdude kandekonstruktsioonide tugevdamist või lammutamist ja katusekonstruktsioonide osalist tugevdamist või ümberehitust tohib hoone sektsioonid 2-8 taas kasutusele võtta. Kõige vähem on kahjustatud sektsioonide 7-8 konstruktsioonid ehk Vigala osavallakogu ruumid, mille saaks ehitusinseneri hinnangul pärast hädavajalikku remonti kohe kasutusele võtta.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised