10 C
Rapla
Reede, 17 sept. 2021

Lisaleht Rohelised Sõnumid: Sutlema metsaraiest loodushoidjate silme läbi

25.-26. juunil teostas RMK Sutlema metsas raie. RMK sõnul oli raie eesmärk riknemata kuusepuidu päästmine ja kergliiklusteel liikujate jaoks ohtlike puude likvideerimine. RMK sõnul loobuti algsest plaanist teha üraskitõrje töid kogukonna liikmete vastuseisu tõttu.

Raie osas tekkis Raplamaa Loodushoiu MTÜ-l mitmeid küsimusi ja lageraie vastasele petitsioonile andis allkirja 94 inimest. Samuti tehti sellel teemal postitusi sotsiaalmeediasse. Kõik MTÜ liikme Laura Väliku ja tema perekonna esitatud küsimused jäid nende hinnangul vastuseta.

Vastuseta küsimused

Raplamaa Loodushoiu MTÜ lihtliige Laura Välik tegi toimunust põgusa ülevaate. 28. aprillil algatas ta Sutlema ja Hageri kogukondades Sutlema metsa lageraie vastase petitsiooni. 3.-4. mail edastati teade petitsiooni algatamisest koos esimeste allkirjalehtedega ka RMK-le, Kohila vallavalitsusele ja Sutlema külavanemale. Samadele adressaatidele saadeti juba aprilli lõpus küsimused selle kohta, kuhu raiutav puit (nt kvaliteetne männipuit) pärast mahavõtmist jõuab ja kuidas mõjutab lageraie Sutlema metsa piirkonna ökoloogilist tasakaalu laiemalt. „Vastuseid nendele küsimustele ei ole üheltki adressaadilt saabunud tänaseni,” ütles Välik.
Esimest korda sai Välik infot kuusepuidu kasutamise kohta ajalehe vahendusel, kui Raplamaa Sõnumite 8. juuli numbris ilmus RMK Raplamaa metsaülema Margus Embergi lugu „Valed ja faktid Sutlema raiest”.
Loos ütles Emberg, et 1/3 kuusepuidust läheb põletamisele, 2/3 puitmajadeks ja rajatisteks. „Andmete põhjal võib oletada, et kuuse seisukord vist siis nii hull ei olnudki? Kuhu läheb ülejäänud kvaliteetpuit (mänd, vaher, kask jt), mis Sutlema metsast raiuti?” küsis Välik.
Samuti edastas MTÜ 13. mail RMK-le kaasamissoovi, kuid Väliku sõnul ei ole neid tänaseni kaasatud.
Eelmises lehenumbris ilmunud loos ütles Emberg, et RMK loobus planeeritud üraskitõrjest kogukonna liikmete vastuseisu tõttu. „Sooviksime teada, kes kogukonnast olid üraskitõrje vastu? Meie (petitsiooni allkirjastanud) olime lageraie vastu ning soovisime teada, milliseid üraskitõrje meetmeid peale lageraie RMK veel tunneb ning kas on hinnatud meetmete mõju. Rõhutasin kirjades Margus Embergile mitmel korral, et oleme lageraie vastu seni, kuni meie küsimused saavad põhjalikud ning ammendavad vastused (sh konkreetsete teadusviidetega). Küsimusi ei saa lugeda vastuseisuks, eriti kui Margus Emberg ja RMK ise ei ole soovinud küsimustele vastata,” leidis Välik. „Kui RMK ei tea, kuidas valida sobivas mõõtmes tööriistu ja meetmeid selleks, et praktiseerida teisi raietüüpe peale lageraie, soovitan pöörduda Püsimetsaühistu poole,” lisas Välik.
Raie üheks põhjuseks oli toodud vajadus kergliiklusteel liikujate jaoks ohtlikud puud likvideerida. Väliku hinnangul on siiani jäänud vastuseta küsimus, kuidas ohustavad sügaval metsas asuvad puud kergliiklusteed nõnda, et tuleb viia läbi ulatuslik lageraie.
Välik ei nõustu mitme väitega Embergi kirjutises. Selles on öeldud, et MTÜ sõnul raiuti metsas suures mahus hoopis teisi puuliike, näiteks vahtraid. „Ma ei ole väitnud, et suuremas osas võeti maha vahtraid. Kuidagi veider, et Margus Emberg paneb siin mulle sõnad suhu ja siis väitleb ise nende sõnade vastu. Olen kogu aeg rõhutanud, et tegu oli männi-enamuse metsaga ning et suuremas osas võeti maha mändi, kuid sinna hulka ka vahtraid, kaski jt puid, mida kuuse-kooreürask ei ampsa ka kõige suurema isu korral. Ei teagi, kas sedasorti valeväite täiendamine protsentide ja numbritega peaks lugejat segadusse ajama?” küsis Välik.


Laura Väliku vastulause väljavõtetele Margus Embergi loost https://sonumid.ee/2020/07/07/valed-ja-faktid-sutlema-raiest/ (tumeda tekstiga):

„Kindlasti ei ole kuuskedele hea pikaaegne intensiivne rekreatiivne kasutus“ – kui RMK soovib väita, et meie väikeste kogukondade metsakülastused on metsa intensiivne rekreatiivne kasutus ja oli ohuks kuuskedele, siis palun esitada teaduspõhised andmed meie kogukonna kasutuse intensiivsusega kaasnevatest mõjudest.

„Viidatud Raplamaa Loodushoiu MTÜ postituses kritiseeriti, et RMK võttis pesakastidega puid maha.“ See Margus Embergi väide vastab täielikult tõele. On mitmeid tunnistajaid, kes olid vaadanud metsa üle enne raiet ning vahetult pärast raiet. Siinkohal on kena, et Margus Emberg tunnistab, et fotodel olevad pesakastid kukutati RMK tegevuse tõttu – isegi kui kogemata, juhib see tähelepanu raierahu pikendamise vajadusele. Meie ei tuvastanud langil ühtegi pehkinud pesakasti, iga silm saab tehtud fotodega MTÜ lehel ise tutvuda.

„Kahetsusväärne on ka fakt, et kahe ja poole kuu jooksul raie teavitusest kuni selle teostuseni ei soovinud keegi oma pesakasti raiealalt teisaldada.“ Tegime MTÜ-st kõne Kohila gümnaasiumisse ning saime info, et seal ei oldud raiest isegi teadlikud. Pesakastide paigaldamine oli kooli õpilaste EV100 raames ellu viidud projekt. Arvan, et siin on mõttekoht nii RMK-le, Kohila vallavalitsusele kui ka külavanemale sellest, kuidas tehakse – ja tehti! – teavitustööd või viidi ellu kaasamist. Raieteade avaldati ainult paberkandjal Kohila vallalehes (sattusin isegi lugema lehte nõnda, kui see oli eelnevalt mitu päeva postkastis seisnud).
Püstitaksin siin ka mõttekoha – miks peavad lapsed, koolid ja kohalikud inimesed likvideerima metsast pesakastid, aga RMK ei pea kvaliteetpuidu raiet tühistama? Võib-olla tahtsid inimesed seda metsa hoida ja pesakastid sinna jätta? Kelle huvid on esikohal?
Ühe Sutlema külaelaniku sõnul oli enne lageraiet metsas vähemalt paarkümmend pesakasti, mitte ainult kuus pesakasti, mis pärast lageraiet alles olid jäänud.

„RMK töötaja leidis langilt või selle kõrvalt kuus puudele kinnitatud pesakasti, mis olid kenasti alles, ning puud olid tähistatud.” Tänaseks on ka need kuus pesakasti alles jäetud puudelt kadunud. Kuhu kadusid viimased pesakastid?

„Ka Raplamaa Loodushoiu MTÜ ei teinud nende (pesakastid – toim.) osas ühtegi konstruktiivset ettepanekut.“ RMK teeb, aga teised on süüdi? Pean tunnistama, et lootsime sisulisele arutelule ja ei arvanud, et lageraie viiakse ellu ilma eelnevalt meie ainsalegi küsimusele vastamata ja petitsiooni nii RMK kui ka Kohila vallavalitsuse poolt täielikult ignoreerides. Ka ei olnud raie kuupäev meile ette teada.

„Viidatud postituses kritiseeriti ka, et lennuvõimetu hallrästas leiti langi lähedalt, kuhu ta tõenäoliselt oli pesakastist kukkunud.“ Siinkohal on tegu taas kord olukorraga, kus Margus Emberg paneb meile sõnad suhu ja argumenteerib ise nendele vastu. Keegi ei ole väitnud, et hallrästad olid tõenäoliselt pesast kukkunud. Jagasime kohaliku elaniku fotot ning kohe, kui saabus ornitoloogidelt info, et tegu on hallrästa poegadega, märgiti vastav info ka MTÜ postitusse.

„Aktivist Laura Välik läks oma laimukampaanias isiklikuks ja tuli välja alatu valega, väites, et RMK esindajana käis Margus Emberg Kohila vallavalitsuse esindajatega kohtudes välja ka julge väite – 20% Sutlema metsa raie vastasele petitsioonile allakirjutanud teovõimelistest isikutest ei olevat teadnud, millele nad alla kirjutasid.”
Siin on tegu minu väitega, mille avalikustasin alles pärast seda, kui olin andnud Margus Embergile kahes e-kirjas võimaluse oma selgitusteks. Margus Emberg ei soovinud oma selgitust pakkuda. Antud info kohtumisel öeldust jõudis minuni usaldusväärsest allikast, kuid kohtumisel ei saanud ma kahjuks viibida, kuna ei RMK ega Kohila vallavalitsus kohtumisest kogukonda ette ei teavitanud.

Seega on vale ka väide, et 94 häält koguti külakogukonnas.“ Siinkohal eksib Margus Emberg rängalt. Ainult paberkandjal korraldatud petitsioon ei lahkunud 28. aprillist 21. maini hetkekski Hagerist (Sutlema metsast 1,5 km kauguselt)! Allkirjastati käsitsi, kuid allkirja võisid loomulikult anda siin kogukonnas muidu liikuvad inimesed või naaberkülade elanikud, kellele oli see mets samuti oluline. Kui Margus Emberg ja kogukondi tundvad inimesed suutsid tuvastada petitsioonilt meie perekonnale lisaks vaid mõne kohaliku elaniku allkirja, ei ole tegu kogukonda tundvate ekspertidega. Sisuliselt antakse sellega ka mõista, et mitmed siinkandis elavad inimesed ei ole kogukonna liikmed.
RMK-lt ootan põhjendust ka selle kohta, kuidas on teistest küladest või kogukondadest pärit inimeste poolt, kes siinkandis liiguvad ja piirkonnaga seotud on, avaliku petitsiooni allkirjastamise näol tegu Sutlema külast pärit allkirjastajate petmisega. Äkki oli tegu hoopis toetusega? Mina arvan, et metsa kaitseks võivad oma toetuse anda kõik, kes seda soovivad ja metsa väärtustada oskavad.

„Aktivistide eesmärk polnud sisuline petitsioon, vaid enesepresentatsioon.“ Siinkohal tuleks Margus Embergil oma väidet tugevalt põhjendada! Arvan, et Margus Embergil puudub kvalifikatsioon inimeste motivatsioonide ja mõtete tõlgendamiseks.

„Kõnekas on fakt, et kohalikud ei pöördunud abi saamiseks (ühe hiljuti teele langenud puu eemaldamiseks – toim.) mitte aktivist Väliku, vaid väärika ja abivalmi külavanema Alar Haabma poole, kes omakorda palus RMK-lt luba puu eemaldamiseks.“ Pean nõustuma, et ühe teele langenud puu asjus minu poole pöördumine oleks olnud kaunis kahetsusväärne – ei oleks saanud abistada, ka seetõttu, et mul puudub saag. Mul on hea meel, et külavanem Alar Haabma inimesed hädast välja aitas, kuid Sutlema metsa näol ei olnud tegu ühe teele kukkunud puuga. Arvan, et on täiesti lubamatu, et RMK Margus Emberg lubab endale kogukonna mandaadi üle otsustamist ühe teele langenud puu näitel.
Hiljutiste tormituultega langesid Sutlema metsa lageraie langil juba neli alles jäetud puud. Teadupärast suurendab lageraie tormimurdude tekkevõimalust.

„Loodame jätkuvalt, et Sutlema inimesed jagavad RMK soovi hoida meie ühist riigi tulundusmetsa nii täna kui ka tulevikus järgmistele põlvkondadele.“ Kas üha kasvavad raiemahud, lageraied ja fakt, et enamus täna Eestis raiutavast puidust viiakse välismaale, mitte ei lähe eestlaste vajaduste katteks, tähendavad RMK jaoks metsa hoidmist järgmistele põlvkondadele? Kuhu läks Sutlema mets?

1 kommentaar

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Maa, metsa ja ilmamees
15/07/2020 11:15

Preili Laura, tema poolt võrku postitatud piltidelt, võib lugeda, et nn loodus armastaja ei hooli suurt oma jalajäljest. Edavad pildid reisidelt maailma linnades, annavad aimu vägevast CO2 reostus numbritest.

5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised