10 C
Rapla
Reede, 17 sept. 2021

Orgita ettevõtlusala seab tasapisi atra

Piirkonna konkurentsivõime tugevdamiseks said 2018. aastal EAS-ilt toetust kolm projekti. Nende seas ka Orgita ettevõtlusala projekt, mis nägi ette logistika- ja tööstusparki Märjamaale Orgita külla Pärnu maantee äärde. Tänaseks on toetusest loobutud, kuid projektiga minnakse tasa ja targu edasi.

Projekti eestvedaja Hammerhead OÜ juhatuse liige Allan Kool tõdeb, et ettevõtlusala arendamiseks EAS-i pakutud 675 000 eurost loobuti, kuna toetusega seotud tingimusi ei oleks suudetud täita. Kool selgitab, et tingimused nägid ette, et juba mõne aasta pärast oleks pidanud näha olema piirkonda laekuvad sotsiaalmaksud seal tegutsevatelt ettevõtetelt, kuid seda tagada oleks olnud peaaegu et võimatu.

2018. aasta suvel rääkis Kool Raplamaa Sõnumitele, et turuanalüüs ei ole andnud väga suurt tõuget projektiga edasi minemiseks, kuna potentsiaalsed ettevõtlusala kliendid ehk ettevõtted ei näinud põhjust, miks nad peaksid oma ettevõtlustegevust arendama pealinnast niivõrd kaugel, kui lähemal on selleks samuti võimalused olemas. Juba toona oli üheks suuremaks murekohaks kvalifitseeritud tööjõu leidmine Märjamaa piirkonnas ning sama probleem on peamine ka täna, kinnitab Kool. Ettevõtetel on mõistlik olla seal, kus on rohkem inimesi.
Siiski projektist loobutud ei ole. „Seame tasapisi atra,” ütleb Kool. Sel suvel on Maanteeamet uuendamas Orgita liiklussõlme selliselt, et võetakse ära Pärnu maanteelt vasakpöörde tegemise võimalus tanklatesse. See annab hea tõuke tanklakettidele mõelda ka teisele poole Pärnu maanteed tankla rajamisele. Kooli sõnul on kõigile väga hästi teada, et Märjamaa tankla on see punkt, kus väga paljud Pärnu maanteel reisijad otsustavad peatuse teha. Liiklussõlme ümberkujundamisega muutub Pärnu poolt tulijatele see aga keerulisemaks.
Nii nagu kaks aastat tagasi samal ajal, on ka praegu Hammerhead OÜ põhifookuseks Orgita ettevõtlusalale suurte klientide leidmine, kelle tarvis ala hoogsalt arendama asuda. Endiselt on ettevõttel selleks valmisolek olemas, puudu on vaid konkreetne huviline. Üheks suuremaks investeeringuks ala arendamisel on ka juurdepääsuteede loomine. Selleks tuleks arendajal panustada ligi 2 miljonit eurot ning ilma kindla ettevõtte huvita seda tegema ei hakata, ütleb Kool.

Takistused teel

Kütuseettevõtjad on Kooli sõnul Orgita ettevõtlusala suhtes viimasel ajal ka tänu liikluse ümberkorraldamisele rohkem huvi tundma hakanud. Kool näeb, et tulevikus võiks ettevõtlusalal olla tankla, rekapuhkeala koos rekajuhtidele mõeldud pesemisvõimalusega ning kiirtoidukoht. Selleks, et kulusid optimeerida, avaldas ettevõte Maanteeametile soovi jagada ala ära selliselt, et esmalt loodaks vajalikud juurdepääsuteed maanteepoolsetele kinnistutele, et hiljem, kui lisandub alal tegutsemisest huvitatud ettevõtteid, ülejäänud teevõrgustik rajada.
Maanteeamet sellise lahendusega aga nõus ei olnud, viidates Kooli sõnul, et kui Orgita ettevõtlusalale tekib söögikohaga tõmbekeskus, kuhu Märjamaa elanikud tahaksid minna, siis sinna Orgita ristmiku kaudu pääsemiseks tuleks neil esmalt võtta suund Pärnu poole ning seejärel kuskil ohtliku manöövriga tagasi keerata.
Maanteeameti Põhja teehoiu osakonna juhataja Janar Tükk kinnitab, et Maanteeamet ei nõustunud eelpool toodud põhjustel Orgita planeeringuala osalise elluviimisega. „Maanteeamet on seisukohal, et tõmbepunkti teenindamine riigi põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla parempööretega ristumiskohast toob kaasa vasakpöörde puudumisel suurel hulgal ohtlikke manöövreid (tagasipöördeid riigi põhimaanteel, sh liikluskäitumine kohtades, kus vasakpöördeid ette nähtud ei ole), mis seab ohtu riigi põhimaantee ja selle korrakohase kasutamise.” Tükk selgitab, et arendustegevuse osalise elluviimise puhul tuleb Pärnu maanteelt sissesõiduga samal ajal rajada juurdepääsutee ka tugimaantelt Rapla-Märjamaa lõigus.
Maanteeameti konkreetne ja eitav vastus väljapakutud plaani osas oli arendajale ootamatu ning Kooli sõnul on kahetsusväärne, et riik ei toeta ettevõtluse arendamist piirkondades, kus selle arendamisest võidaksid paljud. Maanteeameti otsusele vaatamata ei ole alaga seonduvaid ideid siiski maha maetud. Nimelt on need maanteeäärsed kinnistud tänu liikluse ümberkorraldustele tanklakettidele juhatuse liikme sõnul niivõrd magusad. Kui üks loobub, võtab teine ära. Kooli sõnul teevad tanklaettevõtted plaane aastakümnetes ette mõeldes ning ta on kindel, et ühel hetkel saab Orgita ristmik ka teisele poole maanteed tankla.

1 kommentaar

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Vello
22/07/2020 08:35

Raplasse oleks samuti vaja mingit tööstus/logistika parki. Praegune magala lähenemine ei tasu ennast ära.

5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised