Globaalne talentide värbamine: konkurentidest ees või taga?

0
131

Merilin Lukk, Startup-viisa endine projektijuht

Viiendik Eesti iduettevõtete töötajatest ja kolmandik asutajatest on välismaalased ehk välistalentide rolli meie idusektori arengus ja edus ei saa eirata ega alahinnata. Kuigi iduettevõtjate sõnul ei ole värbamisel päritolu määrav, tunnistatakse, et Eesti tööturul napib tippspetsialiste nii äriarenduseks, tehnoloogia loomiseks kui ka müügiks ja globaalseks turundamiseks.
Välistalendid panustavad Eesti iduettevõtete kasvu ning kindlasti ka laiemalt iduettevõtluse ökosüsteemi arengusse, tuues siia uusi kogemusi, kontakte, rahvusvahelist haaret ja mitmekesist maailmavaadet. Startup Estonia jaoks on oluline fookus, et Eesti oleks talentidele avatud ja atraktiivne riik ning meie kohalikud ettevõtted oleks globaalsel tööjõuturul konkurentsivõimelised, kui nad ei leia Eestist endale vajalikke töötajaid.
Alates startup-viisa programmi loomisest 2017. aastal, on Eestisse tööle asunud 2515 inimest, nendest 620 olid idufirmade asutajad, kes on Eestisse asutanud 207 ettevõtet. Ainuüksi möödunud aastal tõid Eesti iduettevõtted startup-viisa abiga Eestisse 928 töötajat ja Eestisse on tulnud 219 asutajat, kes on siin loonud 40 uut iduettevõtet. Startup-viisat kasutanud iduettevõtted maksid riigile 2019. aastal kokku 1,6 miljonit eurot tööjõumakse ja on kasvatanud oma käivet 17,5 miljoni euroni.
Tänane diskussioon, kas Eestile on vaja välistöötajaid, on murettekitav. Riigikogu ei toetanud välistööjõu töölubade kuni 31. detsembrini 2020 pikendamise eelnõu, mille eesmärk oli hoida Eestis töötavat välistööjõudu, kes aitab meil täita tööturul lünki, mida me Eesti elanike arvelt teha ei saa. Aruteludes keskendutakse eelkõige põllumajanduse hooajatöötajatele, kuid unustatakse, et välistöötajate abil saame kaetud ka need kompetentsid, mida Eesti turul napib ning Eesti iduettevõtted on siin eredaks näiteks.
Mitmed asutajad on tunnistanud, et globaalne värbamine ja välismaalastest talendid on tihti Eesti tehnoloogiafirmade jaoks ainus võimalus kasvada, sest Eesti tööjõuturg on väike ja ei jõua iduettevõtete kiirele kasvule ja nõudlusele järele. Näiteks viimasest Startup Estonia ja Asutajate Seltsi läbi viidud uuringust selgus, et 77% värbamisplaaniga iduettevõtetest soovib värvata vajaliku kompetentsiga tööjõudu välismaalt.
Eesti iduettevõtted soovivad enim värvata välistöötajaid arendaja, kasutajatoe ja müügi positsioonidele ning on valmis tippspetsialistidele maksma ka väärilist palka – välistalentide keskmine palk ulatus 2019. aastal 2499 euroni, mis on 78% kõrgem Eesti keskmisest palgast. Kõrgkvalifitseeritud ja spetsiifiliste oskustega spetsialiste ollakse valmis otsima nii Euroopa Liidust kui ka kaugemalt.
Startup Estonia ja Asutajate Seltsi küsitlusele vastanutest 11% märkis, et mais ja juunis naasis viirusekriisi tõttu osa nende välistöötajatest koju, aprillis ütles sama 14% vastanutest. Lisaks märkis 31% vastanutest, et COVID-19 puhkemise tõttu on välistöötajal olnud probleeme Eestisse tulemisega. Seega on väga tervitatav Eesti valitsuse otsus, et Eestisse võib nüüd tulla töötamise või õppimise eesmärgil üle maailma, eeldusel, et Eestisse tulekul ei esine koroonaviiruse haigusnähte.

Kitsaskohaks on välistalentidele mõeldud kohanemisprogrammide vähesus

Iduettevõtete sektoris töötavad kõrget lisandväärtust loovad inimesed ning täna näeme selgelt, et riigid ja iduettevõtted konkureerivad rahvusvaheliste talentide pärast. Eesti iduettevõtete arengu jaoks on äärmiselt oluline, et nii riigi kui ka ühiskonna suhtumine välismaalastesse oleks toetav, mida tänased arutelud kahjuks ei soodusta.
Sama tähtis on ka sobiva infrastruktuuri olemasolu. Peame olema konkurentidest kaks sammu eespool, kuid hetkel tuleb tunnistada, et meil on probleeme välismaalastele pakutavate teenustega. Puudust tuntakse nii tugivõrgustikest ja võõrkeelsetest perearstiteenustest, aga ka koolidest ja lasteaedadest. Näiteks Helsingi linn pakub välismaalastele teenuseid lausa kümnes keeles, meil aga tuleb tunnistada, et Eestis ja ka Tallinnas ei saa isegi inglise keelega tihti hakkama ning välismaalased vajavad ametkondadega suhtlemiseks eesti keelt kõneleva inimese abi.
Hea on siiski tõdeda, et neid muresid on täna teadvustatud ning omavalitsuste tasandil hakatakse nendele järjest enam mõtlema. Täna oleme ka Startup Estonias paika panemas järgmise 5-7 aasta tegevusi ja eesmärke, kus on tugevas fookuses nii mitmekesisus ja sallivus kui ka välistalentide toetamine Eestisse ümberasumisel.
Eesti on maailmas tuntud edumeelse, innovatiivse ja talentidele avatud väikeriigina. Taasiseseisvumisest saadik oleme oma maine kujundamisega näinud rasket vaeva ja teinud sihikindlat tööd. Tänaste arutelude valguses unustame, et meid jälgitakse maailmas tähelepanelikult ning tuleb ka tunnistada, et diskussioonid avatuse vajalikkusest ja sõnumid sallivuse kadumisest tekitavad Eestile väga suure mainekahju.

Kas tahame tõesti sulgeda oma piirid ja end isoleerida? Kas soovime oma edumaa kaotada? Kas mõistame, mis on selle otsene ja kaudne hind? Lõhkuda on lihtne, kuid maine parandamine võtab aastaid ning selleks ei ole meil tänases kiires ja konkurentsitihedas maailmas, kus talentide pärast käib tõeline võidujooks, paraku aega.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare