8.8 C
Rapla
Reede, 24 sept. 2021

Tohisool toimub XX keraamikasümpoosion

Tohisoo mõisa suvede lahutamatuks osaks on saanud rahvusvaheline keraamikasümpoosion, mis toob kokku kunstnikke kogu maailmast. Tänavune sümpoosion on eriline ka seetõttu, et 20 aastat tagasi ehitati Tohisoole esimene anagama-ahi.

Kohila sümpoosionist on saanud traditsiooni kandja, oluline sündmus kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil, sest just teiste maade kunstnike osalemine on saanud sümpoosioni lahutamatuks osaks. Sümpoosion kogub tänapäevaseid puupõletusalaseid teadmisi-oskusi ning toimib nende vahendajana professionaalses ringkonnas ja tavapubliku hulgas ning on aastate jooksul võõrustanud 196 kunstnikku 31 riigist. Keerulistest oludest tulenevalt polnud tänavu aga võimalik sümpoosioni tavapärasel viisil korraldada, sellest hoolimata ei tahetud seda ka ära jätta. Nii ongi 20. ehk juubelisümpoosion täiesti kodumaine ja osalevad ainult kohalikud tegijad.
Põletuse ja programmi kuraator on tänavu Andres Allik. Ta ütles, et läbi aastate on sümpoosionil osalenud 45 eesti keraamikut. Nende seast valis ta ka seekordsed 12 osalejat. Sümpoosioni juubeliaastal valmistasid oma teosed Ingrid Allik, Georg Bogatkin, Sergei Isupov, Kauri Kallas, Leena Kuutma, Kris Lemsalu, Aigi Orav, Laura Põld, Kadri Pärnamets, Leo Rohlin, Kärt Seppel ning Annika Teder. Ingrid Allik naljatas, et Eesti Kunstiakadeemias õppinud Sergei Isupov on Ukraina päritolu ja elab Ameerika Ühendriikides, seega annab tema ka tänavusele sümpoosionile rahvusvahelist mõõdet.
Ingrid Allik ütles, et kaht osalemiskogemust võrreldes on selge, et need on omajagu erinevad. Tavapäraselt on sümpoosion ju hea võimalus teiste riikide kunstnikega tuttavaks saada. Sel korral olid koos inimesed, kes kõik suuremal või vähemal määral omavahel tuttavad ja kelle jaoks oli see võimalus midagi koos teha.
Sümpoosion algas 19. augustil, kui täideti Tohisoo puupõletusahi. Tavaliselt viibivad kõik osalejad Tohisool ja teevad oma tööd valmis kohapeal. Sel korral mitte. Põletusele läinud tööd tehti valmis kunstnike oma stuudiotes ja ateljeedes. Samuti oli osalejatel võimalus kasutada ARS Keraamikakeskuse ruume Tallinnas.
Juba valmis tööd transporditi ettevaatlikult Tohisoole. Põletusega alustati 20. augusti hommikul. Puupõletusahjude kütmine on kunst omaette. Päris alguses tuleb tagada temperatuuri aeglane tõus, et toored asjad katki ei läheks. Siis piisab kütmiseks ka ühest-kahest inimesest. Esimese päeva südaööks tuli saavutada 400 kraadi. Seda kõike tehakse aga kindla plaani alusel.
Lisaks õhutemperatuuri mõõtmisele on põletuse ajal kasutusel ka pisut teistmoodi huvitav viis temperatuuri hindamiseks. Kunstnikele on ju oluline teada, kuidas ahjus olevad asjad sealsele temperatuurile reageerivad. Selleks on loodud spetsiaalne kontrollkoonuste rivi, mis on valmistatud erinevast segust ja reageerivad erinevatele temperatuuridele. Igaüks neist paindub pikali erineva temperatuuri juures. Nii on hea visuaalselt näha, kui kõrgeks ahju temperatuur juba läinud on.
Raplamaa Sõnumid uudistas põletust selle viimasel päeval ehk 22. augustil. Selleks ajaks oli koonustest oma originaalkujuga veel ainult viimane – see, mis reageerib temperatuurile üle 1300 kraadi. Ahjus oli parasjagu sees juba üle 1200 kraadi ja kütmisega tegeles kuus inimest. Iga mõne minuti tagant tuli puid juurde lisada. Selleks jälgis Andres Allik hoolikalt ahju korstnatest väljuvat suitsu. Kui see ära kadus, oli aeg uuesti ahju uksed avada ja puid lisada.
Kogu põletuse aeg oli jagatud 6-tunnisteks vahetusteks. Kunstnikud olid ise ahju ümber ööpäevaringses valves ja andsid oma panuse tulemuse saavutamiseks. Viimase päeva vahetus algas hommikul kella üheksast ja nemad jäid oma tööpostile nii kauaks, kuni põletus õhtul lõpule jõudis. Ingrid Allik kommenteeris mõned tunnid enne kavandatavat lõppu, et põletus oli kulgenud rahulikult ja plaanipäraselt.
Tehtud töödega veel aga tutvuda ei saa. Ahi peab nüüd jahtuma ja selle uksed plaanitakse avada alles reedel. Samal päeval ehk 28. augustil kell 16 järgneb ka avalik vabaõhunäitus mõisapargis. Huvilistel tuleb sellest võimalusest aga kiiresti kinni haarata, sest töid saabki ainult ühe päeva jooksul näha. Seejärel võtavad kunstnikud need endaga kaasa. Sügisel on kavas suurem näitus ARS Kunstilinnakus, millega kaasnevad pidulik juubelitähistus ning ettekanded.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised