Kohila paberivabrik on üks Kohila piirkonna ajaloolisi tähiseid, mille suursugune peahoone tasapisi olematuks laguneb. Selle protsessi katkestamiseks on aktiivsed naised otsustanud vabrikuhoone ellu äratada, alustades kunstisümpoosioni korraldamisega.
Vabariigi taasiseseisvumise aastapäeva järgsel päeval, 21. augustil avati Kohila paberivabriku ees TAKKK-i rahvusvaheline keskkonnakunstinäitus. Näituse eesmärk on pakkuda inimestele võimalust meenutada tuttavale piirkonnale olulist ajalugu, et tuletada meelde selle väärtust. Kunagiste suurtööstuste maastikel toimuvate näituste kogemise kaudu elustuvad need maastikud taas.
Taaselustamise esimese etapina saavad inimesed nii jalutada olnud aegade radadel kui ka vaadata tulevikus võimalike arengute poole. Nimelt on ürituse eestvedajad Inna Laanmets ja Marika Jahilo otsustanud paberivabriku hoone elule äratada, see taastada ja luua sinna loomevabrik, kus korraldada kultuuriüritusi.
Kunstisümpoosioni raames on Kohila paberivabriku peahoone fassaadil esitletud Soome fotograafi Elina Simoneni portreefotod vabriku endistest töötajatest. Kümnel fotol figureerivad isikud on esile tõstetud eesmärgiga tuua nende ja paljude teiste vabrikutöötajate töö au sisse ning tunnustada nende panust nii paikkonna kui ka laiema üldsuse heaks. Kohila vallavolikogu liige Inna Laanmets leidis need inimesed ja julgustas neid pildile jääma ning oma lugusid rääkima.
Näituse avamisel kogunes vabriku peahoone ette ligikaudu viiskümmend inimest, nende seas ka Kohila endine vallavanem Heiki Hepner, praegune vallavanem Uku Torjus, portreedel olevad inimesed ja nende lähedased. Näituse kuraator Elo Liiv ja korraldaja Alide Zvorovski tutvustasid näituse eesmärki katkestada mastaapse ajaloomärgi, nagu seda on Kohila paberivabrik, hääbumine ning edastasid oma tänusõnad osalevatele kunstnikele.
Avamisel anti teada, et lisaks vaatlusele on võimalik näitust ka kuulata. Nimelt õnnestus portreefotode talletamisega paralleelselt ka salvestada vabrikutöötajate meenutusi seoses vabrikus töötamisega ning näituse ajal on võimalik peahoone ees oleva infotahvli pealt skaneerida QR-kood, mis võimaldab igal nutiseadmega näitusekülastajal nendest mälestustest osa saada. Igale portree tarvis poseerinud inimesele kingiti tänutäheks ka tema väljatrükitud foto.
Näituse teine pool avati juba vabriku peahoonest pisut eemal, pesuköögis, kus moedisainer Lilli Jahilo esitles interaktiivset vabrikutööliste riiete näitust. Inspireerituna paberivabriku tööliste tööriietest, harutas ta koostöös Kohila kohalike naistega nõukogudeaegsed tööriided lahti, et saadud lõigete abil need rõivad taaselustada, aga juba tänapäevaseid materjale kasutades. Nii valmis näituse tarvis kuus eset, millest kõige märkimisväärsem on kahtlemata mohäärist puhvaika. Mohäärist oli ka näiteks eelmisel hooajal Cambridge’i hertsoginna Kate Middletoni mantel. Kõiki riideesemeid sai puudutada ja ka selga proovida.
Mõlemad Kohila sümpoosionil osalenud kunstnikud tunnevad Kohila ja sealsete inimestega sidet, peavad oluliseks ajaloo tunnetamist ja tundmist ning kinnitavad, et on leidnud seda projekti ellu viies palju uut inspiratsiooni. Paberivabriku peahoone fassaadil olev plakat jääb kõigile uudistamiseks üles veel vähemalt kuuks ajaks, aga võimalik, et ka kauemaks. Ürituse korraldajad kinnitavad, et sümpoosion tähistab paberivabriku jaoks algust, suured plaanid on veel ees.
