9.4 C
Rapla
Esmaspäev, 3 okt. 2022
spot_imgspot_img

Kohila XX keraamikasümpoosion oli kodumaine

Tänavune XX Kohila keraamikasümpoosion on lõppenud. Tohisool paiknev anagama-tüüpi keraamika puupõletusahi on oma töö teinud ja ka seekord kunstnikke üllatanud ning rõõmustanud.

Kolme päevaga läks ahju ligi kuus ruumi puid, mille seas olid ka Kohila raudteejaama vanad prussid. Möödunud reedel sätiti ahjusoojad teosed üheks päevaks mõisaparki üles huvilistele vaatamiseks.
„Aasta on jälle möödas ja kauaoodatud päev käes. Ahi on avatud. Keraamika meistritööd on valmis,” sõnas näituse avamisel Kohila vallavanem Uku Torjus. Tänavune sümpoosion on tähelepanuväärne, sest möödub 20 aastat esimese puupõletusahju ehitamisest Tohisoole. Samuti on tegemist 20. sümpoosioniga.
Möödunud aasta sümpoosioni üks korraldajatest Juss Heinsalu tõdes, et sel korral ta seda au ja rõõmu enda omaks tunnistada ei saa. Korraldamise ülesanne oli suuresti ahjumeistri ja esimese sümpoosioni algataja Andres Alliku kanda. Tavapärane rahvusvaheline suurüritus lükkus edasi järgmisesse suvesse eeldusel, et sel ajal uut haigushoogu ei tule. Tänavu sai nautida 12 kohaliku kunstniku võlu ja vägevust. „Aga oluline on see, et järjepidevus ei katkeks,” leidis Heinsalu.
Üks tänavustest osalejatest, Annika Teder pöördus kõikide külaliste ees Kohila vallavalitsuse poole. Tema soov on näha aastate jooksul loodud imeilusat kollektsiooni väärilise väljapanekuna. Ta viskas õhku Kohila kunstikuuri idee ja tuletas meelde, et keraamika ei külmeta. Vaja oleks vaid ilusat varjualust, kus inimesed loodud kunsti nautida saaksid. Teder ütles, et praegu on pisut kahju, et rahvusvahelised tööd on peidetud. Vallavanem leidis, et sellise idee teostamine on võimalik.
Pikema jututa tehti üheskoos ringkäik tänavuse sümpoosioni taieste vahel. Kohal viibinud kunstnikud tutvustasid oma loomingut ise. Ingrid Allik lausus paar sõna ka nende tööde kohta, mille autoreid reedel kohal polnud.
Peaaegu iga kunstnik mainis puupõletuse üllatuslikkust. Tuli maalib töödele ootamatuid mustreid ja muudab ka teoste kuju. Kärt Seppel valmistas sümpoosionil positiivselt meelestatud põrgukoera, kes tuleb tulest välja. „Loodus tegi suurema osa kui mina. Need muutusid imeliselt,” rääkis ta oma loomingust. Tema lisas vaid pisut glasuuri ja soola, kõik muu maalis keraamikale tuli.
Sergei Isupov naljatas, et Kohila ahju puhul ei tea kunagi, mis välja tuleb. Sellepärast tegi ta palju erinevaid töid, lootuses, et vähemalt üks neist õnnestub. Tema tööd olid erinevad loomad, kelle ta plaanib oma kodukülla ära peita. Kuna puupõletuse tulemusel ei karda tööd külma, saab neid nautida aasta ringi. Isupov tõdes, et tal on alati olnud kahju, et sümpoosionil saab osaleda vaid korra. Ootamatult avanenud teise võimaluse eest tänas ta naljatades koroonaviirust.
Tänavuste osalejate seas oli kunstiakadeemia emeriitprofessor Leo Rohlin, kes küll näituse avamisel ise viibida ei saanud. Rohlin osales ka kõige esimesel sümpoosionil. „Võime öelda, et meie kõikide õpetaja,” ütles tema kohta Ingrid Allik.
Sümpoosionil osales ka üks endistest korraldajatest Aigi Orav. Tema käte vahel valmis seeme. „See sümpoosion peab jätkuma. Seemnest peab võrsuma järgmine generatsioon uusi võrseid, taimi ja puid ja mis iganes sealt välja tuleb,” lausus ta. Modelliks oli ta võtnud virsikukivi ja seda mitmekordselt suurendanud. Seda selleks, et meenutada, kui tähtis võib olla mõni väga väike asi.
Ka Orav leidis, et ahi tegi tema eest suurema töö ära. Kunstnik andis vaid vormi.
Katsetusi ahjuga tegi Ingrid Allik oma pehmete kividega. Ta kasutas erinevaid savimasse ja glasuure, et näidata puupõletuse võimalikult erinevaid nägusid. Tulemus võib olla väga sile ja puhas ning täiesti vastupidiselt väga tekstuurne. Allik ütles, et teda intrigeerib, kuidas savi on niivõrd pehme materjal, mis pärast põletust muutub peaaegu kivisarnaseks. „Ma soovin näidata keraamikas savi pehmust,” ütles ta oma loomingu kohta.
Pärast töödega tutvumist sai end kostitada väikese söögipoolise ja Tohisoo koolituskeskuse puhkpilliorkestri muusikaga ning loomulikult kõiki töid põhjalikumalt uurida. Sümpoosioni juubeliaastal valmistasid oma teosed Ingrid Allik, Georg Bogatkin, Sergei Isupov, Kauri Kallas, Leena Kuutma, Kris Lemsalu, Aigi Orav, Laura Põld, Kadri Pärnamets, Leo Rohlin, Kärt Seppel ning Annika Teder.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised