7.2 C
Rapla
Pühapäev, 25 sept. 2022
spot_imgspot_img

Rapla KEK-i hoonel on potentsiaali olla Rapla identiteediloome osa

Eelmisel nädalal, 10.-13. septembrini toimusid kogu Eestis muinsuskaitsepäevad, mille käigus tutvustati meid ümbritsevat rikast ja mitmekesist kultuuripärandit. Üks erilisi hooneid, mida muinsuskaitsepäevade ajal laupäeval uudistada sai, oli endine Rapla KEK-i peahoone ehk Okta Centrum, mida teatakse ka UFO nime all.

Üheks päevaks olid selle legendaarse hoone uksed avatud ning hoone tutvustamiseks viisid ringkäike läbi arhitektuuriajaloolased ja muinsuskaitsjad Liina Jänes, Mait Väljas, Laura Ingerpuu, Anni Martin ja Carl-Dag Lige. Lisaks sai uudistada Katerina Veerde magistritööd „Rapla kesklinna teemaplaneering – väikelinna revitaliseerimine loova linna põhimõttel“, mille üks ja väga oluline osa oli ka KEK-i hoone. Meelelahutusliku poole eest hoolitsesid tantsuklubi Twist tantsijad ning päeva lõpetas Siiri Sisaski kontsert. Kõhutäidet pakkus kohvik Nostalgia ja vaadata sai ka KEK-i hoone arhitektist valminud dokumentaalfilmi „Ehituskunstnik Toomas Rein“.

Avatud uste päeva eesmärk oli näidata kogukonna soovi, et see hoone võiks leida oma funktsiooni avaliku hoonena. Oma mõtteid KEK-i tuleviku kohta said kõik külastajad (keda oli päeva jooksul vähemalt 500) kirja panna. Kõige enam tundus olevat neid, kes sooviks seda hoonet näha spaa funktsioonis, kuid päris palju toodi välja vallamaja ja muusikakooli soovi, mis on reaalse plaanina ka laual olnud, kuid ei leidnud volikogu heakskiitu. Mõtete hulgast võiks veel välja tuua soovi saal avalikuks kasutuseks saada, korraldada hoones konverentse, pakkuda võimalust filmindusega tegeleda ja noorte vaba aega sisustada, võtta hoone ettevõtluskeskusena kasutusele või muuta raamatukoguks ja muuseumiks.

Päeva jooksul toimunud ringkäigud olid kõik natuke ise nägu ja tegu. Näiteks Muinsuskaitseameti esindaja Anni Martin alustas juttu natuke kaugemalt, rääkides lähemalt pärandi väärtustamisest just 20. sajandi arhitektuuri kontekstis. Samuti tuli jutuks see, kuidas 1970-ndatel, kui hoone ehitati, üldse arhitektid tööd said. Tüüpprojekte oli toona palju, kuid vedas seal, kus sovhooside-kolhooside esimeheks said edumeelsemad inimesed, kes tavalisega ei leppinud. Nii leidub just maapiirkondades palju toonast tipparhitektuuri, mis küll nüüdsel ajal regionaalpoliitika tõttu nende majandamise keeruliseks teeb, kuna hooned asuvad kohtades, kust inimesed lahkuvad. Raplas seda muret ei ole, nii et Muinsuskaitseametis loodetakse väga, et KEK juba õige pea uue hingamise saab.

Kaheksatahulise hoone valmimise kohta rääkis Martin, et legendi kohaselt oli toonane KEK-i esimees otsustanud, et esimene projekt on liiga igav ja Reinu poole pöördudes palunud tal panna nii ägedalt, kui saab. „See UFO maandus siia nii õnnelikult, et kui vaadata hoonet seest, väljast ja kogu seda maastikuvormi, on kogu kontseptsioon ise niivõrd tugev, et ei pea olema spetsialist tajumaks, et kogu tervik on läbikomponeeritud,“ sõnas Martin.

Rapla KEK-i hoonele on palju tähelepanu pööratud kogu maailmas, eriti just viimase kümne aasta jooksul, kui aina enam väärtustatakse nõukogudeaegset arhitektuuri. Päeva viimast ringkäiku juhtinud Carl-Dag Lige sõnaski, et see hoone on unikaalne nii Rapla, Eesti, Euroopa kui ka maailma kontekstis.

Lige pööras külastajate tähelepanu just detailidele, millest paljud on originaalid. Näiteks alumises fuajees asuvad kandvad postid, mis on kaetud Ukrainast pärit siniste kahhelplaatidega; pronksist naisfiguur, mis algul seisis teise korruse fuajees aukohal, saali klaaslagi ja õuevalgustid, mis sobituvad ülejäänud kontseptsiooniga. Ilma selliste detailideta kaotaks hoone suure osa oma väärtusest.

Lige sõnul võiks Rapla KEK-i peahoone olla kiriku ja kultuurimaja kõrval siinse paiga kolmas märgiline hoone. „Sellest võiks saada selline ikoon, nagu Sydney müüb end ooperimajaga, olles Rapla visuaalse identiteedi üks osa, aga see on väga palju kohaliku kogukonna, avaliku arutelu ja kohalike poliitikute otsustada,“ sõnas Lige. Muidugi on KEK-i hoone elluäratamine kulukas ja vajab hoolikat kätt ning tundlikku lähenemist, kuid lahtiste uste päev näitas, et palju on neid kaasamõtlejaid, kelle arvates väärib see hoone uut hingamist ja aukohale tõstmist.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised