0 C
Rapla
Esmaspäev, 17 jaan. 2022

Maal elamise päev tõi esile särasilmsete maainimeste ühistegemised

Üle-eestilise maaelu väärtustava ettevõtmise „Maal elamise päev“ ajal võtsid külastajaid vastu 11 maakonna 18 maaomavalitsust 250 külastuspunktiga. Külastussündmust vedas eest Eesti Külaliikumine Kodukant koos koostööpartneritega, eesmärgiga näidata inimestele, kuidas elu maal päriselt käib ja et maal on hea elada.

Erinevaid külastuspunkte kogu Eestis külastas kokku üle 17 000 inimese. Võrreldes esimese maal elamise päevaga aasta tagasi jäi külastajate koguarv umbes samasse suurusjärku, kuid iga valda külastas vahest kaks korda rohkem inimesi kui eelmisel aastal. Arvude anomaalia põhjus on kaks korda väiksem osalenud valdade arv.

Rapla maakonnast võtsid sel aastal osa Kohila ja Rapla vald. Kohilas olid peale peastaabiks olnud vallamaja avatud Hageri küla raamatukogu, rahvamaja ja saun, toimus klaasikunsti näitusmüük ning Mari Jürjensi kontsert.

Rapla valla tegemistest

Rapla vallas olid Raikküla, Juuru ja Kaiu piirkonnas avatud erinevad näitused, toimusid töötoad, kontserdid ja etendused.

Lipa küla on just viimasel ajal tuntud kohana, kus üritused on mõeldud tervele perele. Ei olnud ka seekord teisiti. Lipa kunagise kooli staadion oli täidetud erinevate tegevustega, nii et igaüks leidis sealt endale midagi, mis niigi ilusa päeva veelgi päikselisemaks tegi. Üks silmahakkavamaid vaatamisväärsusi, mis ennekõike just meespere uudistama ja käega katsuma kutsus, oli põkade kokkutulek. Laste meeliskohaks kujunes aga küülikuteaedik, kus sai lausa karvapallide kõrvale ronida pai tegema. Ja kui Elupuu talu hobused kohale jõudsid, moodustus lastest, kes nendega ratsutamisringi tahtsid teha, kohe järjekord. Õnnelikud on need lapsed, kes Kabala lasteaia-kooli Lipal asuva Lustilapse rühmas käivad, kuna nendel on iga nädal selline hobutund, kus ponidega sõbrustada.

Elupuu talul oli nagu eelmiselgi aastal üles seatud ka oma kohvik ja nii mõnigi külastaja ütles, et ta just selle kohviku kookide pärast kohale tuligi.

Kellel soovi oli, sai ka veidi tarkust juurde. Lapsed said meisterdada, suuremad aga Lokuta talu perenaise juhendamisel hapukapsateo selgeks või siis hoopis kepikõnni koolitusest osa. Ilmselge oli see, et Lipa oli maal elamise päeval ääretult populaarne koht. Eelmisel aastal käis sellel päeval 90 külastajat, aga tänavu pärast lõunat lahkudes näitas registreerimisleht numbrit 153, ja pool üritusele mõeldud ajast oli alles ees.

Nii nagu MTÜ Kappeli Külad peamine suund on harida ja anda uusi teadmisi, oli Kabalas põhjalik loeng Kabala mõisa ja selle ümbruse ajaloost, kõnelejaks Eesti Maaülikooli õppejõud Tõnis Teppand. Ajalooliselt on Kabala põnev koht ja Teppand pakkus välja mõtte, et kunagi võis seal olla ka kabel ja sealt tekib seos kloostriga. Ühisest jutuajamisest kohaletulnutega tuli välja nii mõnigi asjaolu, mida isegi Teppand ei teadnud. Loeng kinnistas veelgi seda tõdemust, et kes minevikku ei tea, elab tulevikuta. Kabala inimesed igatahes teavad oma kodupaiga ajaloo sügavust, tunnevad selle vastu huvi ja oskavad seda ka väärtustada.

Hea näide väärtustamise kohta on praegune Kabala mõisahoone, mis viis aastat tagasi oli seisus, et katus lasi igas ruumis läbi. Toonane Raikküla volikogu tegi otsuse katus vahetada ja selle otsuse eest on praegune piirkonna koordinaator Anne Leht ääretult tänulik, kuna see samm pani aluse järgnevatele sündmustele, mis viisid ja viivad ka ilmselt edaspidi nii mõnegi unistuse täitumiseni. Tänaseks on peale keraamikatoa korda saanud käsitöötuba, kuhu on ringidesse oodatud ka kaugem rahvas.

Maal elamise päeval esitleti samuti üht suurt ja ilusat punkti ühele projektile. Kaks aastat tagasi tekkis Annel mõte, et mõisal võiks olla oma serviis, nende enda keraamikaringi tehtud. Eelmise aasta maal elamise päeval saidki külastajad valminud näidiste seast valida oma lemmiku ja tänavu esitleti tulemust pidulikult rahvale. Projekt ise koosnes mitmest osast ja üks osa olid toidukoolitused. Anne teadis rääkida, et pärast tordikoolitust hakkaski üks külaelanik pulmatorte valmistama.

„Mitte ükski meie soov, tahtmine ega unistus ei jää selle taha, et meil ei ole raha. Kõik jääb selle taha, et meil ei ole kas unistusi või ei ole inimesi, kes neid täide viiks. Kõik, mida pähe võtad ja südamest tahad, see ka täide läheb,“ sõnas Anne. See lause võtab hästi kokku ühe tugeva küla sisu – särasilmsed inimesed südamest tulevate soovidega saavutavad oma eesmärgid.

Ühest küljest on maal elamise päev mõeldud maal elavatele inimestele endile, vahel on ju vaja meeldetuletust, mis oma kodukandis head on saamaks aru, et maal on tõesti hea elada. Kuid see on mõeldud ka linnainimestele, kes alles mõlgutavad mõtteid maale elama minna. Eelmine aasta käiski maal elamise päeval Kabalas üks pere, kes leidis, et see on just see paik, kus nad elada tahavad. Vaevu nädal hiljem oli maja ostetud ja tänaseks on nad uues kodukohas kenasti kohanenud. Anne rääkis veel kaks aastat tagasi Lasnamäelt neile kolinud perest, kus pereema on venekeelne ja alguses oli kartus, et kuidas ta kohaneb, kuid nüüdseks on pere veendunud, et maale kolimine oli nende elu parim otsus.

Uurisin Anne käest, kuidas on praegu olukord töökohtade ja elukohtadega Raikküla piirkonnas. Võrreldes eelmise aastaga on seis märgatavalt kitsam, töökohti on neli ja elukohtadega on samuti kitsas. Valla üldplaneeringuga üritatakse küll luua elamupiirkondi, kus hakata krunte välja jagama. Suureks murekohaks on aga kaheksa korteriga korrusmajad, mis hädasti renoveerimist vajavad, kuid mille jaoks pole veel sobivat meedet olemas. Ka juurde oleks kortermaju vaja, üürikorter on tavaliselt esimene elupaik noortele, kes alles katsetavad, kas neile elu selles piirkonnas üldse sobib.
Ilmselt ongi sobiva kinnisvara ja krundi olemasolu maale kodu otsiva pere suurim murekoht. Paljud käivad tööle Tallinna või mujale, olles sõitmisega harjunud. Tänavune kevad näitas ka, et kodukontor on vähemalt osa tööajast täiesti võimalik. Ja ettevõtlikumad inimesed loovad ise endale töökoha maal. Anne sõnul tunnevad nemad näiteks puudust juuksurist, kellele leiaks nad sobiva ruumi mõisahoones.

Mitmed Raikküla piirkonda kolinud pered, keda Anne teab, hindavad just seda, et seal on turvaline lapsi kasvatada. Kool ja lasteaed on väikesed, teed korras ja transport toimib. Valdade liitmisega ei ole kuidagi vähemaks jäänud riigi toetusmeetmeid, kuid kindlasti on vaja neid üle vaadata ja mõelda uute meetmete peale, kuna hetkel näiteks on üksikul inimesel väga keeruline hajaasustuse programmist toetust saada.

Ka kultuurielu toimib maal ja Raikküla piirkonnas on kujunenud nii, et Purkus käiakse peo- ja huumoriõhtutel, Lipal pereüritustel ja Kabalas erinevatel koolitustel. Omavahel räägitakse enne läbi, et need ei satuks samale ajale ja saaks üksteise üritustel käia. „Kõige rumalam asi on omavahel konkureerida. Ainus edasiviiv asi on koos midagi teha, keegi meist ei ole nii tark ja osav, et üksi midagi ära teha,“ sõnas Anne.

Seminar kultuurikeskuses

Sellest, kuidas maaelu päriselt käib ja kuidas nii kohalik omavalistus kui ka riik elu maal rohkem toetada saaks, oli juttu maal elamise päeva avaüritusel Rapla kultuurikeskuses. Arutelu pealkiri oli „Mis soosib ja takistab kodu rajamist maale?“. Rapla vallavanem Meelis Mägi sõnas, et maal elades ja hakkama saades on vaja, et kolm osapoolt – kohalik omavalitsus, kohalik kogukond ja kohalikud ettevõtjad – koos tegutseks ja hästi läbi saaks, siis on elu maal võimalik.

Sulev Valner rahandusministeerumist oli seda meelt, et KOV-idele tuleb anda rohkem enesekorraldusõigust, usaldust ja jõustada neid vajaliku raamistiku ja võrgustikuga. Praegu arutatakse palju seda, kuidas kohalik omavalistus saaks rohkem ettevõtjatele toeks olla. Maaeluminister Arvo Aller sõnas algatuseks, et maa ei saa linnata ja linn ei saa maata ning tõi välja põhjuseid, mis motiveeriks inimesi maale kolima ja mis takistab inimesi maale kolimast või sinna jäämast. Peamised põhjused on ikkagi mõlemal juhul töö, transport, teenused, kogukond ja kommunaalteenused.

Rahvastiku- ja perepoliitilisest vaatest maaelule rääkis rahvastikuminister Riina Solman, uuest platvormist ja selle võimalustest Piret Zahkna rahandusministeeriumist ning oma kogemuslugu maal elamisest ja töötamisest jagas Ööbiku Gastronoomiatalu omanik Ants Uustalu.

Avaürituse lõpuks oldi ühel meelel, et enamik maale elama kolivaid inimesi ongi keskmiselt aktiivsemad ja isegi kui nad alguses midagi ei oska, õpetab maa hakkama saama. Muidugi on probleeme jätkuvalt, näiteks teed vajaks kordategemist ja internet kiiremaks muutmist, kuid üldine pilt on viimase kümne aastaga paljuski paranenud ja ministrite sõnavõtud andsid lootust, et uued meetmed ja võimalused maaelu parendamiseks on varsti kohal.

spot_img

1 kommentaar

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
külamees
01/10/2020 15:10

Mul on väga lihtne küsimus kõigile õhinapõhistele,s.h. ka ajakirjanikule:Mitu inimest nende päevade tulemusena on maale tulnud???

5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised