Pärast RMK teavituskoosolekut on kogukonna esindajad ja vallavalitsuse liikmed pidanud RMK esindajatega aktiivset arutelu, kuidas veel sel aastal algavad raietööd välja võiksid näha.
RMK korraldas septembri algul teavituskoosoleku, kus tutvustas Märjamaa piirkonnas kavandatud raietöid järgmiseks kümneks aastaks. Teavituskoosoleku tulemusena tutvustati raiekava veel eraldi vallavalitsusele ning tehti ühiselt ringkäik riigimetsakvartalil MM136, mille mõnel eraldisel plaanitakse raietöid juba tänavu detsembrikuus. Raieplaane tutvustavad materjalid on avalikkusele kättesaadavad RMK kodulehel.
Teavituskoosolekul üles kerkinud kõige olulisemad punktid olid Pasatski park ja pargi ning raudteetammi tee vaheline riigimets. Pasatski pargi kohta on vallavalitsus abivallavanema Ott Valdma sõnul teinud RMK-le ettepaneku arvata see RMK majandatavate metsade hulgast välja. RMK Raplamaa metskonna metsaülem Margus Emberg leiab, et Pasatski pargi osas võiks otsustamisprotsess läbida siiski üldplaneeringu menetluse, et kaalutletud saaksid ka otseste piirinaabrite huvid, kuna Pasatski pargiga ei ole kuhugi kiiret. „Pasatski pargi osas RMK pigem toetab sihtkaitsevööndi formaati, kuid peame eelnevalt veenduma, et kõik osapooled on ikka teadlikud ka probleemidest, mis see endaga pikemas perspektiivis kaasa tuua võib. Ka ei pruugi sihtkaitsevöönd sobida kogu pargile,” selgitab ta.
Riigimetsakvartali MM136 eraldistel 8 ja 9 kavandab RMK lageraiet juba 2020. aasta detsembrikuus. „Kõnealused kaks metsaeraldist on kuuse enamusega, puistus on kuivanud kuuski nii üksikult kui ka grupiti, kõige suurem kuivanud puude grupp on vahetult Pargi tänava kõrval. Enamik kuuski on puistus siiski veel terved, kuid reaalselt üraskite poolt ohustatud, mistõttu ei ole raieotsuse korral viivitamine mõistlik ei majanduslikult ega keskkonnakaitseliselt, eelkõige ressursiefektiivsust silmas pidades,” selgitab Emberg.
Abivallavanem Ott Valdma sõnul on vallavalitsus lageraiega neil eraldistel nõus, kuid on teinud ettepaneku jätta osaliselt kõrghaljastusvöönd eraldiste põhja- ja idakülge. Embergi kinnitusel suhtub RMK vallavalitsuse ettepanekutesse positiivselt ja kaalub eraldistel 8 ja 9 asuva raieala korrigeerimist.
Raplamaa Loodushoiu MTÜ eestvedaja ja teavituskoosolekul kogukonna esindajana protokolli allkirjastaja Mari Laanesaar vahendab MTÜ seisukohta, öeldes, et kõrgendatud avaliku huviga aladel tuleks rakendada püsimetsandust ja peab seda põhjendatuks nii Pasatski pargi kui ka kõne all olevate riigimetsa eraldiste puhul. Laanesaar on palunud võimalust kaasata MM136 asuvate puistute seisundi hindamiseks erapooletut eksperti ning RMK ootab vastavat ekspertiisiakti 14. oktoobriks.
„RMK-l lasub riigimetsa säästliku majandamise kohustus, et tagada ka tulevastele põlvedele kvaliteetse puidu kui ühe keskkonnasäästlikuma materjali kasutamise võimalus. See on põhjus, miks riigimetsa majandaja soovib panna aluse uuele metsapõlvele, kuid on asumilähedastes puistutes avatud konstruktiivseteks kogukonna ettepanekuteks,” ütleb Emberg.
Praeguse seisuga ei ole Mari Laanesaar RMK teavituskoosoleku protokollile oma allkirja andnud ning vallavalitsuse ettepanekud on veel RMK-ga kooskõlastamisel. Kui Laanesaar keeldub allkirja mõistliku aja jooksul andmast, liigub RMK protsessiga edasi ilma selleta. „Ühe inimese isiklik arvamus või MTÜ ambitsioon ei saa olla põhjendusteks kogukonna esindajana protokolli allkirjastamisest keeldumisel,” põhjendab Emberg.
