Endine pangamaja Raplas Tallinna maantee ääres on taas sammukese ajastutruumale välimusele lähemale astunud. Nimelt on hoone omanik Stipend Real Estate OÜ vahetanud välja hoone esifassaadi kolm ust. Metallist ja klaasist uksed on asendunud väärikate puidust ustega.
See on esimene etapp maja kõikide uste väljavahetamisel. Stipend Real Estate OÜ juhatuse liikme Kristjan Alleri sõnul plaanitakse järgmisena uuendada ka silmapaistvat peaust, hoovipoolseid välisuksi, korterite uksi ning maja teisi siseuksi. Algul plaanis olnud peaukse renoveerimise asemel tellitakse siiski täiesti uus uks. Nimelt on koostöös spetsialistidega selgunud, et tänane uks ei ole originaal ja on sinna hiljem pandud. Ühtlasi on ukse leng laiem kui uks. „Me teeme parem originaali eeskujul uue ja korraliku ukse, mis peab sooja ja mida on mugav kasutada,” ütles Aller ja lisas, et maja saab endale uhke tammest ukse.
Uste valmistamise eest vastutas Salava Grupp OÜ, kes toimetab Kohilas. Ettevõte valmistab puidust uksi ja aknaid. Enamasti tellitakse neid pigem Rapla maakonnast väljapoole ja isegi välismaale. Raplamaal on ettevõte valmistanud aga riigigümnaasiumi vana osa uksed ning palju aastaid tagasi ka kohtumaja aknad.
Pangahoone uste valmimine võttis omajagu aega. Juhataja Indrek Vaher selgitas, et tellimuse täitmine hõlmab ka eeltööd, mille käigus joonestatakse konkreetne plaan. Aller selgitas, et kuna tegemist on ehitismälestisega, oli neil kohustus uksed algsete eeskujul taastada. Selleks uuriti arhitekt Karl Burmani projekti. Aller rääkis, et tegelikult ei saanud maja tollal päris selliseid uksi ette, nagu projektis joonistati. Uued valminud uksed peaksidki seega meenutama just arhitekti algset visiooni.
Uste vahetamisega on sisuliselt hoone esimese korruse rekonstrueerimine lõpule jõudmas. Ka kõik äripinnad on leidnud endale kasutajad ja majas on elu sees. Ühel pool toimetavad Raplamaa Omavalitsuste Liit ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus. Teisel pool on notar, kellele lisandub peagi kinnisvarabüroo. Aasta lõpuks loodetakse ka teise ja kolmanda korruse töödega enam-vähem lõpule jõuda. Sealsete korterite müügi asemel kaalutakse hetkel nende alles hoidmist ja üürikorteriteks jätmist. Ühe korteri puhul on võimalus, et sellest kujundatakse lisanduv äripind. Fassaadi uuendamine jääb tõenäoliselt järgmisesse aastasse.
Aller rääkis, et kasvamine ja arenemine on toimunud majaga koos. Nagu ikka tuleb iga asja puhul ka tasuvuse peale mõelda ja kõike, mida sooviks, teha ei saa. Aller aga rääkis, et kipub siiski nii olema, et ühel hetkel hakkab südametunnistus koputama, sest asjad tuleb teha korralikult. Algse rekonstrueerimise eelarve on ligi kahekordselt ületatud. „See on sedatüüpi maja, mida ei saa vastutustundetult teha,” arvas Aller.
