19.4 C
Rapla
Neljapäev, 19 mai 2022

Rapla hooldekeskuse haiguskolle on tekitanud asutuses tööjõupuuduse

Kaks nädalat tagasi tuvastati Rapla hooldekeskuse töötajal COVID-19. Sellele järgnes hooldekeskuse külastuspiirang, mis paraku ei suutnud haiguskolde tekkimist ära hoida. Teisipäevase statistika kohaselt on hooldekeskuse haiguskoldes 33 nakatumist.

Kordustestimine negatiivse tulemuse saanud inimestele viidi läbi eile, 3. novembril, kuid selle tulemusi lehe trükki minemise ajaks veel teada ei olnud.

Möödunud nädala jooksul andsid Raplamaa inimesed 37 positiivset koroonatesti, nende hulka kuulusid ka hooldekeskusega seotud juhtumid. Eilse seisuga on neile lisandunud veel kuus. Teisipäevase statistika kohaselt on maakonnas 47 aktiivset haigusjuhtu. Viimase 14 päeva nakatumise näitaja 100 000 inimese kohta oli Eestis eilse seisuga 75,1. Rapla maakonda eraldi vaadates on see arv peaaegu kaks korda suurem ehk 141,09.

Suurim on tööjõuprobleem

Esimese laustestimise viis terviseamet hooldekeskuses läbi esmaspäeval ning laiemale avalikkusele said selle tulemused teatavaks kolmapäeva hommikul. Statistika oli murettekitav. Eelneval nädalal antud positiivsetele testidele lisandus 29. Neist 13 olid töötajate ning 19 klientide testid.

Kodusesse isolatsiooni suunati nii positiivse testitulemuse saanud töötajad kui ka nende lähikontaktsed.

„Kõige suurem probleem on tööjõupuudus. See on olnud hooldekeskusele probleem – leida häid töötajaid. Hetkel seotult viirusnakkusega on suur osa töötajatest töövõimetuslehel ja neile kiiresti asendusi leida on olnud väga keeruline. Olukord on küll kontrolli all ja kliendid on hoitud, aga tööjõu teema on number üks,” rääkis hooldekeskuse juhataja Anne-Ly Pedaja.

Probleemile aitavad hooldekeskuse kõrval lahendusi leida nii terviseamet kui ka kohalik omavalitsus. Rapla vallavanem Meelis Mägi ütles, et asendatakse nende töötajatega, kes viibisid näiteks puhkusel ja kes on nüüd tööle kutsutud. Ta lisas, et hetkel on asutuse kõigi tööl olevate töötajate koormus mitmekordne. Vallavanem ütles, et hooldekeskuse juhataja jäi pärast esimese töötaja positiivset proovi töö korraldamiseks vabatahtlikult asutusse isolatsiooni. Tööd korraldab ta oma tööruumist.

Asendustöötajate leidmisel on Pedaja sõnul kasutatud erinevaid kanaleid nagu näiteks Eesti Töötukassa Raplamaa osakond, VAAB vabatahtlike andmebaas, Naiskodukaitse, EPR Raplamaa Selts, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Regionaalhaigla, MTÜ Kadunud, Rapla valla koduleht, sotsiaalmeedia ja isiklikud kontaktid.

Nädala alguses ütles Pedaja, et vabatahtlike abi on väga teretulnud. „Vajame eelkõige hooldustöötajaid, kokkasid, pesupesijat, koristajat. Töötada saab ka osalise ajaga, et toetada tänast põhikohaga hooldustöötajat. Vabatahtlikele pakume majutust, toitlustust, kaitsevahendeid. Väljaõpe toimub kohapeal,” selgitas ta. Töö on tasustatud ja täpsema teabe saamiseks tasub pöörduda hooldekeskuse juhataja poole.

Tervislik seisund hea

Lisaks tööjõuprobleemile tuleb hooldekeskusel tulla toime ka vaimset tervist puudutavate küsimustega. Ühelt poolt on oluline töötajate vaimse tervise hoidmine, et nad saaksid oma tööd pühendunult teha. „Täna peavad töötajad eriolukorrast tulenevalt oma tööd tegema väga rangete reeglite ja juhiste järgi, mis tekitab oluliselt suuremat pinget ja stressi kui tavaolukorras. Tänane töö ei ole kindlasti võrreldav tavaolukorraga. Hooldaja töö on teiste ametite kõrval olnud ka tavaolukorras emotsionaalselt raske töö,” ütles Pedaja.

Teisalt on sama oluline pöörata tähelepanu eakate emotsionaalse seisundi tasakaalus hoidmisele. „Viirusnakkuse leviku tõkestamiseks on vaja eakaid isoleerida, mis tähendab reaalses elus eakate ümberpaigutamist ruumides – erinevate diagnoosidega eakatele ei mõju see ümberkorraldus hästi, on näha, et see mõjutab nende vaimset tervist ja seda ei tohiks alahinnata,” selgitas Pedaja.

On selge, et töö ei toimu täna hooldekeskuses nii nagu tavaliselt. „Nakatunud on isoleeritud ja kõiki tingimusi, mis on vajalikud viirusnakkusega võitlemiseks, täidetakse. Terviseametiga tehakse iga päev koostööd – amet konsulteerib ja jagab detailseid juhiseid. Kuna kevadisel viirusnakkuse perioodil tuli ka juba järgida juhiseid, on sellevõrra hetkel olnud veidi lihtsam toimetada, kuna reeglite järgimist on saadud harjutada. Oma kogemusi on jaganud ja konstruktiivset tuge saadud Saaremaa Südamekodu kolleegidelt, kes võitlesid viirusnakkusega kevadel. Igapäevast tuge pakub Rapla vallavanem. Kõik see ja kohaliku kogukonna mõistmine aitab meil paremini olukorraga toime tulla,” rääkis Pedaja.

Pühapäeva õhtul saadetud vastustes ütles Pedaja, et nakatunud klientide üldine tervislik seisund on hea. Sama kinnitas Rapla vallavanem Meelis Mägi teisipäeva hommikul, öeldes, et positiivse proovi andnud inimestest ei ole praegu keegi seisundis, mis vajab meditsiinilist sekkumist. Ta lisas, et osal hoolealustel on tekkinud väike palavik ja selleks, et kergendada hooldekeskuse olukorda ning arvestades COVID-19 vabade voodikohtade suurt arvu Eestis, on osa hoolealuseid transporditud ka Lääne-Tallinna Keskhaiglasse.

Pedaja ütles, et ülejäänud nakatunud kliendid on hooldekeskuse hoole all ja stabiilses tervislikus seisundis. Pühapäevaõhtuse seisuga puudusid tema sõnul suuremal osal viirusnakkusega nakatunud klientidel ja töötajatel haigusnähud.

Tuge annavad kriisikomisjon ja terviseamet

Situatsiooni lahendamisel on tuge ja juhiseid jaganud terviseamet. Põhja regionaalosakonna juhataja Ester Öpik selgitas, et iga päev käib hooldekeskuses kohal kiirabibrigaad hindamas klientide tervist. Vajadusel viiakse kliente haiglaravile.

Küsimuse peale, kui ulatuslik on Rapla hooldekeskuse haiguskolle võrreldes teiste sarnaste asutuste omadega, tõi Öpik näitena Jõhvi hooldekodu juhtumi. Seal nakatus 21 isikut, neist 16 klienti ja viis töötajat. „Hetkel on see kolle veel jälgimisel, kuid sinna pole uusi haigeid lisandunud juba üle nädala,” ütles ta.

Samuti tegutseb maakonnas kriisikomisjon. Selle esimees Meelis Välis ütles, et kriisikomisjonil on olemas kogemus juba kevadisest eriolukorrast, kui koosolekuid peeti e-keskkonnas. „Kevadel ei olnud õnneks Raplamaal suuri nakkuskoldeid. Kriisikomisjonis vahendatakse informatsiooni ja kogemusi valdade ning erinevate ametite vahel. Kriisi lahendamisega ja infovahetusega tegeleb eelkõige see kohalik omavalitsus, kus nakkuskolle asub,” selgitas ta kriisikomisjoni rolli.

Välis möönis, et haiguskolle võib loomulikult kaasa tuua piiranguid. „See sõltub ju sellest, kui palju on töötajatel kokkupuuteid teiste inimestega. Piirangute kehtestamine sõltub eelkõige konkreetse asutuse või omavalitsuse kaalutletud otsusest, et tagada kontroll haiguse leviku üle,” lisas ta.

Juuru ja Kaiu on negatiivsed

Rapla vallavanem Meelis Mägi rääkis, et eelmisel nädalal toimus ka Juuru ja Kaiu hooldekodu kahes majas terviseameti poolt laustestimine. Kõik võetud proovid olid negatiivsed.

Infot, milliste valla asutuste töökorraldust tekkinud haiguskolle veel mõjutab, vallavanem jagada ei saa. Ta tõi välja, et infot nakatunud pereliikmete ja nende nakkusallika kohta terviseamet ei jaga.

„Selge on see, et Tallinnast ja Harjumaalt, kus nakatub enim inimesi, tuleb töö-, õpingu- ja vabaajakontaktide kaudu positiivseid nakatumisi ka Raplamaale, meie asutustesse, koolidesse, peredesse,” ütles Mägi.

Ta lisas, et sellisteks juhtudeks piiratakse asutuse töö kas täielikult või osaliselt ning inimesed, sh õpilased jäävad kodukontoritesse ja distantsõppele nii, nagu vastavad juhised ette näevad. ”Iga juhtumi puhul teeb konkreetne asutus ja vallavalitsus koostööd terviseametiga ja lepib kokku piirangumeetmed,” ütles vallavanem.

Esmaspäeval valla kodulehel avaldatud info kohaselt on Rapla muusikakool nädala algusest kahenädalasel distantsõppel, kuna eelmisel nädalal tuli üks positiivne testivastus muusikakooli töötajale.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised