15.5 C
Rapla
Reede, 12 aug. 2022
spot_imgspot_img

Seireuuring võimaldab tuvastada viiruse jälgi reoveest

Tartu Ülikool ja terviseamet tutvustasid 3. novembril valitsuse liikmetele reoveepõhst seireuuringut, millega otsitakse iganädalaselt koroonaviirust üle Eesti.

Nimelt on teadlased loomas reovee analüüsil põhinevat varajase koroonaviiruse eelhoiatuse seiresüsteemi. Ülikooli kodulehel on selgitatud, et rahvusvaheline kogemus näitab, et reoveeproovidest on võimalik leida viiruse jälgi enne kliiniliste patsientide leidmist. Reoveeseire annab varajast infot ka nakkuse piirkondliku leviku kohta. Uuringu eesmärk on varjatud kollete avastamine ja puhangudünaamikate jälgimine.

Reoveeproove võetakse seiruuringu käigus kõigis maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades. Samuti suuremates rahvusvahelistes ühenduspuntkides nagu näiteks Tallinna lennujaamas ja sadamas, piiripunktides jms. Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes linnade reoveepuhasteid käitavad. Reoveeproovide koroonaviiruse jälgede analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites, kus on olemas vastav tehniline võimekus ja väljaõppega inimesed. Uuring kestab 2020. aasta augustist kuni detsembrini.

Terviseameti peadirektor Üllar Lanno sõnul aitab selline seiremeetod avastada nädala jagu varem seni ilmsiks tulemata nakatumise levikut ning suunata terviseameti tähelepanu ja jõupingutused viiruse signaali tekkimisel testimiskaudsele avastamisele. „Tänases epidemioloogilises olukorras, kus me näeme kolletepõhise leviku osakaalu vähenemist, tekib oht, et me ei suuda õigeaegselt eristada püsivat riigisisest levikut. Reovee analüüsimise tulemused aitavad meil olukorrast parema ettekujutuse saada,“ ütles Lanno, kelle sõnul läheb tänase kogemuse põhjal koroonaviirust tuvastav signaal reovees üles viis kuni seitse päeva enne nakkusohtliku patsiendi arstile jõudmist. „Rapla puhul oli reovett analüüsides näha, et selles piirkonnas on viirukandjaid. Nagu hiljem nägime, vastas see ka tõele.“

Kõrgem signaal reovees võimaldab lisaks puhangute ennustamisele ja piirkondliku testimise tõhustamisele kinnitada ka puhangute lõppemist. „Signaali kadumine reoveest annab meile omakorda võimaluse näha, kas viiruse levik piirkonnas on lõppenud,“ ütles Lanno. Nii oli näiteks Tartu ööklubides juuli lõpus-augusti alguses vallandunud haiguspuhangu korral, mis ka reovee näitajate alusel augusti teiseks pooles vaibus ning ei levinud mujale, eelkõige Lõuna-Eestisse. Seetõttu sai positiivse kinnituse pealtvaatajate lubamine Rally Estoniale.

Reovee seire tulemusi on terviseamet kasutanud alates selle aasta augustist, mil lõppes aprillis alanud metoodika valideerimise periood. Uuringu juhi, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Tanel Tensoni sõnul kogutakse proove Eesti maakonnakeskustest ja suurematest linnadest. Pisteliselt ja vastavalt vajadusele analüüsitakse ka väiksemate asulate ning kohaliku tähtsusega objektide (koolid, hooldekodud, vanglad) kogumiskaevudest võetud proove. „Viiruse leidumine sellistes proovides viitab võimalikele uutele kolletele. Oleme uuringu käigus jõudnud meetodini, mis võimaldab tuvastada viiruse jälgi reoveest enne kliiniliste patsientide leidmist, andes terviseametile täiendava tööriista uute viirusekollete varajaseks avastamiseks,“ selgitas Tenson.

Seireuuringut viib läbi Tartu ülikool koostöös terviseameti ja Eesti keskkonnauuringute keskusega. Uuringut rahastab haridus- ja teadusministeerium. Reovee seiret on maailmas varasemalt rakendatud nii narkootikumide, ravimijääkide kui erinevate viiruste leidmiseks.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised