Dr Pille Mukk: praegune epideemia näitab selgelt, kui haavatavad me oleme

Kevadel lahvatanud koroonaviiruse puhang oli ootamatu ning tõi endaga kaasa muudatusi kõigis eluvaldkondades. Keeruline olukord tõstatab paratamatult hulgaliselt küsimusi. Raplamaa Haigla juht ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla kopsuarst Pille Mukk võttis meie ja Raplamaa Sõnumite lugejate esitatud küsimused ette ja andis neile vastused.

Koroonaviiruse puhanguga seonduvalt võikski küsimusi esitama jääda. Praegu haakuvad selle teemaga põhimõtteliselt kõik eluvaldkonnad ja puudutatud on meist igaüks. Uurides, mis on inimestele huvi pakkunud varem, millised küsimused üha uuesti esile kerkivad ning mõtestades, mis praegu võiks oluline olla, panime kokku rea küsimusi ning dr Pille Mukk vastas neile kirjalikult. Küsimuste seas on ka need, mida esitasid Raplamaa Sõnumite lugejad.

Kuidas on Rapla haigla tavapärane töö muutunud seoses koroonaviiruse levikuga?

Pille Mukk: Tavapärane töö on muutnud juba alates käesoleva aasta veebruarist. Eelkõige tähendab see haiglas seda, et igas tegevuses arvestatakse kõrgendatud nakkusohu ja selle mõjudega. Samuti oleme nüüd kokku puutumas haigusega, mis käitub paljuski teisiti, kui oleme seni hingamisteede viirushaiguste puhul näinud. Kõiki kaugemaid tagajärgi ei oska veel ka ennustada.

Kuidas on töö muutunud, kui võrrelda kevadist aega praegusega?

Need muutused on sarnased kõigis haiglates Eestis. Võrreldes kevadega on praeguseks küll paremad meie teadmised koroonaviiruse olemusest, haiguse kulust ning ravist, kuid kahjuks teame nüüd ka meie meditsiinisüsteemi haavatavust epideemia korral. Enamik haigla hoonetest ei ole ei ehituslikult ega ka infrastruktuuri poolest loodud nakkushaigla nõuetele vastavaks. Seda oleks aga praegu hädasti vaja.

Enda viiruse eest kaitsmise võimalusi teame õnneks tänaseks juba kindlasti paremini. Me teame, mis n-ö tööriistakastis olemas on: ikka see hästi toiminud distantsi hoidmine, kätepesu, isikukaitsevahendid ja haigena teiste seast eemale jäämine.

Kui võrrelda haigla kliinilist tööd, siis kevadel oli oluliselt enam pidurdatud haiglate plaaniline, nii ambulatoorne kui ka statsionaarne töö. See andis meile vajaliku ressursi ümberkorraldustele, ajale ning personalile. Sai jätkusuutlikumalt ravitööga tegeleda ja inimesi mitte hätta jätta. Ära ei tohi unustada, et enamik haiglatööd on ka koroonaviiruse ajal siiski pigem kõigi teiste haigestumistega seotud, ka täna. Ikka vajavad inimesed kiiresti abi infarkti ja insuldiga, astma ja kasvajatega jne.

Koroonapandeemia foonil aga kogu ravi varasemas mahus säilitamine on ebarealistlik. Eestis on tervishoiusüsteem ülima efektiivsuse režiimil toimetanud aastaid. See tähendab, et oleme suhteliselt madalate tervishoiukuludega saavutanud võrdlemisi head tervisenäitajad Eestis.

Praegune epideemia näitab aga selgelt, kui haavatavad me seetõttu oleme. Igapäevatöös väljendub see ennekõike tervishoiutöötajate hulgas, mis on Eestis olnud alati madalam kui paljudes arenenud riikides. Nii on meil ühe patsiendi kohta õdesid, hooldajaid ja arste suhteliselt vähem. Raha küll samuti.

Et sügisel on ühiskond oluliselt enam avatud võrreldes kevadega, siis on ka viirus enam levinud ning jõuab seetõttu rohkemate patsientideni, ka tervishoiutöötajateni ning nii vähendab veelgi inimeste hulka, kes igal ajahetkel on võimelised teisi aitama. Lisaks on haiglad töötanud läbi suve suurema koormusega, et järele teha kevadist ravidefitsiiti.

Piltlikult öeldes on tervishoiutöötajad sügiseks juba üsna kurnatud igas mõttes ning nüüd uuel, väga intensiivsel tööperioodil tuleb tõele näkku vaadata ja tunnistada, et kõiki Eesti tervishoiu vajadusi me katta ilmselt ei suuda. See on raske sõnum, kuid tuleb öelda ausalt, et raviteenuste mahud langevad lähitulevikus mõlemas, nii statsionaarse kui ka ambulatoorse ravi osas.

Erakorralist abi tuleb igal juhul anda ning seda ka kvaliteetselt teha. Kõige kehvem on, kui täna plaaniliselt teostamata ravi saab ühel hetkel erakorraliseks ja juba keerulisemaks situatsiooniks tulevikus.

Raske on öelda, mis hinda see, mida täna võidame Eestis oma avatud elukorraldusega, meie inimeste tervisele edaspidi maksma läheb. Siin on nagu kooliharidusega, kus on ülioluline kontaktõpe koolis kohapeal ning mille säilitamiseks pikemaks ajaks oleksid minu hinnangul karmimad reeglid avalikes kohtades juba varasügisel andnud tänasest parema tulemuse meie laste jaoks.

Positiivset saab täna ka juba näha. Tänaseks on efektiivne vaktsiin suure tõenäosusega olemas ja juba varsti kättesaadav. Kindel on see, et tervishoiusektor pingutab seni maksimaalselt. Oma kolleegide niivõrd ennastsalgavaid pingutusi ja kokkuhoidmist näha on samuti tegelikult väga uhke tunne.

Kuivõrd on olnud mõjutatud tavapärane, plaaniline töö patsientidega?

Plaaniliste ambulatoorsete vastuvõttude osas ei ole me Raplas sügisel veel muutusi pidanud tegema. Kevadel lisandus võimalus kaugvastuvõttudeks, mida varem üldse raviteenusena olemas ei olnud, ning sellega õnnestus üks osa suhtlusest arstiga, nõustamistest, uuringute planeerimisest ja ravi määramisest distantsilt ära teha.

Praegu, sügisel, on siiski võimalik teha veel suurem osa eriarstide vastuvõttudest kontaktvastuvõttudena, kuid olukorra halvenedes hakkavad kindlasti nende vastuvõttude mahud vähenema ning suureneb taas ka kaugvastuvõttude osakaal. Kui aga ka tervishoiutöötaja on haigestunud või asendab kolleegi, siis ei ole vahet, kas võimalus kaugvastuvõtuks on olemas või mitte, ennast lõhki rebida ei saa.

Uuringud haigla röntgeni- ja ultrahelikabinetis ning vereanalüüside võtmine, aga ka kõik teised polikliinikus tehtavad uuringud, jätkuvad ilma piiranguteta, kuid kasutades isikukaitsevahendeid ning mõningate uuringute eel tehakse ka koroonatest enne patsiendiga tegelema hakkamist.

Plaaniline haiglaravi ja päevakirurgia vähenevad lähiajal oluliselt. Sõltub see koroonapatsientide hulgast haiglas, kuid vähenemine on juba lähinädalal tõenäoliselt ca 50% võrra ning suureneb.

Kuidas käib töö EMO-s? Kas testitakse sinna pöördunud inimesi, kui neil esineb haigustunnuseid?

EMO töötab alati erakorraliste ja raskete haigete jaoks. Testitakse samuti. Küll aga tuleb meeles pidada, et EMO-sse ei saa pöörduda lihtsalt sooviga teha testi. Rahuldavas seisundis ja sümptomitega patsient pöördub esmalt oma perearsti juurde ning vajadusel sealtkaudu korraldatakse ka testimine koroonaviiruse suhtes.

Kuivõrd PERH-i võimekus ja mahutavus Tallinnas on piiratud, siis kas Rapla haiglal on valmisolek koroonahaigete vastu võtmiseks, kui vajadus peaks tekkima?

Koroonahaigete ravi Eestis on korraldatud kõigi haiglavõrgu haiglate põhjal. Terviseameti juhtimisel ning koostöös kõigi haiglatega on paika pandud see, mis ajahetkel, millises mahus ning kus haiglas korraldatakse ümber olemasolevad ravivoodid Covid-19 haigestunutele. Ükski haigla ei jää siit välja. Toimub etapiviisiline kaasamine ning olukorra süvenedes on igal haiglal oma n-ö eskaleerimisplaan, mille alusel avatakse ravivoodeid vajaduspõhiselt juurde.

Kas praegu ravitakse koroonapositiivseid Rapla haiglas?

Jah, praegu juba on taas esimesed nakatunud meil haiglaravil. Nii oli ka kevadel. Meil on üldosakond ning raskemad patsiendid või intensiivravi vajajad, liiguvad edasi kõrgema etapi raviosakondadesse teistes haiglates. Haiglaraviks vajalikud ravivoodid tulevad neile patsientidele Raplas olemasoleva sisehaiguste osakonna, järelravi ja päevaravi voodikohtade arvelt ning seetõttu vähenebki omakorda vastavate teenuste maht. Erakorralist haiglaravi vajav patsient saab ravi jätkuvalt.

Kas Rapla haigla töötajaid on testitud?

Haigla töötajaid on viimasel kuul-paaril korduvalt testitud. Haiglatöötajatele kehtivad väga ranged nõuded, kus vähimagi haigustunnuse tekkimisel jäädakse kohe eemale, testitakse samuti. Meie inimesed haigestuvad nii nagu kõik ülejäänud inimesed ka kõikidesse teistesse haigustesse ning kõiki selliseid haigestumisi me eriti hoolikalt testime ja jälgime. Ometi on iseenesestmõistetav, et väljaspool haiglat on meil kõigil oma elu ja lähedased ning nii näiteks perekonnas haigestunud lähikontaktsena karantiini jäädes on töötaja asendamine haiglas väga keeruline. See kõik teebki personali töökorralduse väga pingeliseks. Samuti oleme korduvalt testinud haiglatöötajaid n-ö sõelumise eesmärgil nüüd, kus üldine nakatunute arv väljaspool haiglat on niivõrd palju kasvanud. Vähendame riske.

Kui palju inimesi on Rapla haigla testimispunktis praeguseks testitud?

Täpset arvu testimispunkti kohta ei oska öelda, kuid iga päev testitakse seal 40-50 patsienti. Lisaks testime me veel haiglasse ravile tulijaid, uuringutele suunatuid ja juba ravil olevaid patsiente.

Mida inimesed veel võiksid Rapla haigla praeguse töökorralduse kohta teada?

Me kahjuks oleme juba mõnda aega piiranud külastajate tulekut haiglasse. Kõigilt eriarstide vastuvõttudele tulijatelt ootame, et neil ei oleks viirushaiguse sümptomeid, et nad desinfitseeriksid majja sisenedes käsi ning kannaksid maski. Samuti palun olla inimestel mõistev, kui ootamatult on nende vastuvõtuga seotud mingeid ümberkorraldusi, mis võivad ebamugavusi põhjustada. Kõigest püüame siiski kogu aeg teavitada, oma patsientidega kontakti saada ja selgitada. Olen väga tänulik, et inimesed on olnud tegelikult väga mõistvad ja toetavad.

Millised on need müüdid, mida olete koroonaga seonduvalt kuulnud levimas Raplas või mujal ja mida sooviksite selle kohta öelda?

Müütide loojaid ja neisse uskujaid ei ole minu hinnangul võimalik ümber veenda. Soovitan kuulata teadlasi ja arste, nende usaldamiseks on Eestis alati põhjust olnud ning inimesed on seda ka jätkuvalt teinud. Ühtegi konkreetset kuuldust ma eraldi välja tooma ei hakka, ilmselt on ka töökoormus hetkel selline, et kogukonnas levivaid jutte ei jõua kõiki jälgida. Elus sageli heidetakse mõni uskumatu teooria inimeste ette, et ise tähelepanu saada ning end hetkeks teistest paremana tunda, justkui teaks mõnd saladust. Inimlik ja loomulik nähtus, las ta siis olla.

Mida ütlete inimestele, kes usuvad, et koroonaviirus on väljamõeldis?

Tulge haiglasse appi, leiame teile tööd, kus saate aidata.

Mida ütlete inimestele, kes usuvad, et koroonaviirus on võrreldav gripiviirusega ja et valitsus külvab asjatut paanikat?

Gripp on samuti tõsine haigus. Hetkel on gripile ravim olemas ja samuti vaktsiin. Samuti ei ole gripp nii kergelt nakkav, seda just enne haigustunnuste tekkimist. Ei ole olnud gripiga meil kaasajal olukorda, kus korraga oleks nii palju gripihaigeid, et nende ravi hakkaks mõjutama teiste haiguste ravi, meditsiinisüsteemi vastupidavust ühel konkreetsel perioodil. Mina olen 20 aastat töötanud Põhja-Eesti Regionaalhaiglas kopsuarstina ning kunagi ei ole olnud ühegi gripipuhangu ajal haigla kõige raskematele haigetele mõeldud kolmest intensiivravi osakonnast üks tervenisti koroonaviirusega raskelt haigestunud inimeste päralt.

Kas koroonaviirus on tulnud, et jääda periooditi meie külaliseks?

Usun küll.

Kas näomaskide kandmine saab olema uus normaalsus viiruspuhangute ajal?

See on nii ka enne olnud, kuid väga piiratult ja pigem vaid tervishoiuasutustes, mujal vähem. Et inimesed nüüd aga ka edaspidi oskavad viiruste perioodil end ja teisi paremini kaitsta, see on minu meelest küll kindel. Vaadake, kui hästi kätepesu, maskide kandmine ja distantsi hoidmine on viinud alla muud respiratoorsed nakatumised, see on väga hea näitaja. Jätame siis edaspidi uueks normiks ja oleme kõik tervemad.

Millistel juhtudel on maski mittekandmine õigustatud? Kas vaid diagnoosi korral (haigusloost nähtav) või ka juhul, kui maski kandes inimene ise tunneb, et tervislik seisund halveneb? Näiteks ärevus ja sellega kaasnev hingamisraskus, akne/herpese vm probleem näonahaga.

Selliseid diagnoose, mis keelaksid maski kandmist, ei ole. Kliiniliselt on tõendatud, et maski kandmine ei vii hapnikutaseme ohtliku languseni veres muidu normaalse vere hapniku osarõhu foonil. Maski kandmine on igal juhul ebamugav meile kõigile, kuid mitte ohtlik. Subjektiivne halb tunne reeglina möödub kiirelt maski ära võttes.

Kui maski kandes tekib ärevus, siis tuleb mask ära võtta. Kui tekib raske õhupuudustunne, siis samuti tuleb mask ära võtta. Kopsuhaigustega inimesed kasutavad sel juhul oma inhalaatoreid.

Samuti on olemas mõned soovitused inimestele, et esialgu võib lühikeseks perioodiks proovida maski kodus kanda ja hiljem on nii lihtsam harjuda ebamugavustundega. Samuti soovitatakse valida vajadusel veidi õhemast materjalist mask. Nii on küll ka maski kaitsevõime mõnevõrra nõrgem, kuid ta on siiski olemas.

Näonaha probleemide korral on abistavad tooted näohoolduses olemas. Herpes on viirus ja seda mask ei põhjusta.

Eriti krooniliste haigustega, sh kopsuhaigustega inimesed peaksid eriti hoolikad olema, et end maskiga kaitsta ja vähendada tõenäosust haigestuda. Või ka haigestudes näiteks kergemini põdeda, mida samuti on näidatud uuringutes, kus maskikandmise korral oli viiruskoormus organismile madalam ning põeti kergemini.

Maski n-ö mittetaluvaid inimesi on üldiselt siiski vähemuses ja universaalse maskikandmise soovituse kontekstis on nemad erand, mis suures pildis ei vähenda oodatavat efekti, mille saavutamiseks vastav soovitus on tehtud.

Ära ei tohi ka unustada, et maski kandmise vajadus on siiski korraga üsna lühikest aega, kui inimene läheb kauplusesse, sõidab ühistranspordis, on arsti vastuvõtul, käib mõnes ametiasutuses.

Vähesed meist peavad seda katkematult päev läbi kandma.

Kas õigustatud juhtudel antakse inimesele vastav tõend?

Tõendeid ei väljastata, see on täiesti ebavajalik.

Miks kaitsekindaid kandma ei pea?

Kätepesu on piisav. Kui käsi pesta ei saa, siis kasutada desinfitseerivat vahendit.

Kuidas levitavad viirust sümptomiteta inimesed?

Koroonaviirus on tänaste teadmiste järgi teistele inimestele nakkav juba ca 2 ööpäeva enne haigustunnuste teket, see teebki tema ohjamise ühiskonnas väga keeruliseks. Ja olemas on ta ikka sealsamas ülemistes hingamisteedes, lihtsalt haigeks jäämise sümptomaatika tekib viitega.

Kui kaua on koroonaviirus aktiivne organismis ehk teistele nakkav?

Teistele nakkavaks loetakse inimest reeglina 10 päeva.

Kuidas on õige käituda koroonapositiivse lähikontaktse lähedastel?

Lähikontaktseks loetakse inimest, kes puutus otseselt kokku nakatunuga pikemalt kui 15 minutit. Lähikontaktse n-ö teise ringi kontaktne omakorda ei vaja karantiini seni, kuni ei ole kinnitunud edaspidi esimese lähikontaktse positiivne koroonatest. Lihtsalt nii on riskid oluliselt maandatud, 100% kindlust ei saagi olla.

Kui inimene on eneseisolatsioonis ilma sümptomiteta, kas siis on ringi liikumine lubatud või mitte?

Karantiini määratud lähikontaktne (tema ei ole positiivse koroonatestiga) ei tohi minna teiste inimeste hulka, ta on kodus, käib õues ja puutub kokku oma perega. Kui see on võimalik, siis ka tema pere võiks sellel perioodil olla ettevaatlikum, mitte osaleda näiteks kooriproovis. Samal ajal tööle ja kooli minemist ei pea keelama sellel n-ö teise ringi kontaktiga pereliikmel, kuid tuleb hästi hoolas olla oma tervise jälgimisega ning vajadusel kiiresti reageerida.

Eneseisolatsiooni määratud koroonapositiivse testiga inimene püsib samuti kodus ning tema pereliikmed siis ka, sest sellisel juhul on nemad siin esimese ringi lähikontaktsed.

Kui kaua peab koroonapositiivne kodus püsima? Kas tehakse kordustest ja kui, siis kui pika aja möödudes?

Kümme päeva ning kui inimesel ei ole sellest viimase 72 tunni jooksul enam palavikku olnud. Korduvalt ei ole vaja testida, sest nakkusoht teistele saab 10 päevaga mööda ning laboritestiga ei ole vaja enam midagi tõestada.

Kas teie kui arsti hinnangul tasub see haiguse leviku takistamisel end ära, kui vähese nohuga lapsi, kel on hea enesetunne, ei lubata lasteaeda, kui on räägitud, et 99% puhul võib eeldada, et tegemist on mõne muu hooajalise viirushaigusega?

Kui laps on haigestunud ägeda haiguse tunnustega, uue haigestumisega, siis tasub kindlasti last mõnda aega lasteasutusest eemal hoida. Kui tal on krooniline nohu alati olnud, siis seda ei ole põhjust pidada ägedaks haigestumiseks.

Ära tasub küll veel mõnda aega kasvõi n-ö üle reageerida, sest olemas on võimalus levitada viirust selle lasteasutuse täiskasvanud töötajatele ning sealt omakorda edasi haiguse kandumine. Kui nakatunuid on ümberringi juba nii palju nagu hetkel, siis ma küll ei julge arstina kindel olla, et 99% tõenäosusega on lapse äge nohu täna midagi muud.

Väikelastelt maskikandmist, nii nagu täiskasvanutelt, ei saa nõuda. Pealegi on väike tõenäosus, et nad seda ka õigesti teevad. Küll aga võiks näiteks 10-aastane täna juba ühistranspordis maski kanda.