Kaspar Rodes on piirkonnapolitseinikuna valvanud Märjamaa alevit ja tervet valda viimased kolm aastat. Seda tööd teeb ta koos Gert Kalmistega. Märjamaa on teatavasti suur vald pindalaga 1163,52 ruutkilomeetrit, ulatudes Vigalast Varbolani ja Lauknast Valguni.
Piirkonnapolitseinikku naljalt patrullis kiirust mõõtmas ei näe. Kuigi teha tuleb ka seda, keskenduvad nad ennekõike kohalike elanike murede lahendamisele. Ja neid muresid on mitut laadi. Kaspar Rodes tõi välja, et näiteks pöördutakse piirkonnapolitseinike poole, kui toime on pandud vargus. Samuti tullakse küsima nõu naabritevaheliste tülide lahendamisel. “Palju on vaidlusi just maapiiride küsimustes. Veel võib välja tuua näiteks pärandiküsimused. Tihti jäävad nendel teemadel meie käed seotuks ja siis peame inimesed edasi suunama,” rääkis Rodes.
Ühtlasi tuleb tegeleda ka lähisuhtevägivallaga. Kui saabub väljakutse, mis nõuab kiiret reaktsiooni, läheb kohale patrull. Piirkonnapolitseiniku ülesanne on teha järelkontrolli ja minna sündmuskohale, kui olukord on juba maha rahunenud, näiteks mõni päev hiljem.
Veel tuleb piirkonnapolitseinikul teostada relvakontrolli. Käesoleval aastal kontrollis politsei üle kõik Raplamaa relvaomanikud, keda on kokku ligikaudu 850. See oli suur töö ning sellel oli ka oma tulemus. Nii mõnedki senised relvaomanikud jäid loast ilma, sest ühel või teisel põhjusel ei sobinud nad enam relvaomanikuks. Oli ka neid, kes soovisid kontrolli tulemusena ise loast ja relvast loobuda.
Ei ole politseinikku, kelle töökorraldust ei oleks koroonakriis mõjutanud. Piirkonnapolitseinikul on võimalik teha tööd kodukontoris, aga patrullil mitte. Seoses viiruse levikuga tuli hakata kontrollima kodus püsimist. Politseinikud hoiavad avalikes kohtades silma peal ka sellel, et inimesed ikka maski kannaksid ja järgiksid 2+2 reeglit. Maskikandmisega on inimesed Rodese sõnul üldiselt harjunud. Muidugi on ka neid, kes avalikes siseruumides seda teha ei soovi. Sealjuures tõi Rodes välja kaks näpunäidet: maski kandes peab nina jääma kindlasti maski alla ning enne siseruumi minekut ei ole mõtet maski pikalt õues kanda või see tuleks siseruumi jõudes uue vastu vahetada.
“Olen märganud, et üldjuhul inimesed maski kannavad, aga see on küll humoorikas nõks, kui nina on maski alt väljas. Sel juhul ei täida mask ju oma funktsiooni. Sama lugu on siis, kui oled pikalt väljas kõndides maski kandnud ja see muutub niiskeks. Siis kaob selle kaitseomadus samuti ära,” rääkis Rodes. Politsei ise maski mittekandjatele trahvi ei tee, aga neil on õigus edastada vastav info Terviseametile.
Kohe on käes jõulupühad ja aastavahetus ning see on tavapäraselt tihe aeg ka korrakaitsjatele. Rodes ütles, et patrullile saab see kindlasti olema tihedam aeg. Pühadega kaasneb alati alkoholitarbimine ning sealt edasi tulevad tülid ja vägivald. “Piirkonnapolitseinike jaoks saab töine olema pühadejärgne aeg, kui asume järelkontrolle teostama,” sõnas Rodes. Ta lisas: “Märgakem üksteist. Praegu on raske aeg ning tegelikult on terve aasta olnud raske. Kutsume üles inimesi kontakti hoidma, aga seda näiteks telefoni või Skype’i vahendusel.”
Infokasti:
Kuidas igaüks saab aidata
- Kuuldes näiteks kõrvalkorterist kisa, sõimu või appihüüdeid või nähes vägivalla kasutamist, helista hädaabinumbril 112.
- Vägivallatseja võib rünnata ka kõrvalist isikut, seega ei pruugi olla mõistlik minna ise tüli lahendama.
- Kui puutud ohvriga kokku, räägi temaga. Aita ohvril mõista, et tema ei ole vägivallatsemises süüdi.
- Julgusta otsima abi ja pöörduma politseisse, ohvriabisse, naiste tugikeskusesse või arsti poole, et fikseerida füüsilise vägivalla tagajärjed.
- Ära anna hinnanguid, aita leida kontakt ja abi!
Abi ja nõu saab: - Hädaabinumbril 112
- Lastemajad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis
- Lasteabi telefonil 116 111 või veebilehe kaudu www.lasteabi.ee
- Ohvriabi kriisitelefonil 116 006
