Mariliis Vest
Kehtna kutsehariduskeskus ja Eesti Kaitsevägi sõlmisid kokkuleppe, mis annab kooli IT-valdkonna õpilastele võimaluse läbida ainepraktika koos ajateenistusega kaitseväe küberjuhatuses.
Idee ühitada kutsekoolis õpitav ajateenistusega sai Kehtna KHK IKT-valdkonna õpetaja Triin Muulmanni sõnul alguse juba mõni aasta tagasi, kui temalt uuriti võimaluse kohta saada kutsekoolis õppivaid või lõpetanud IT-õpilasi kaitseväe ajateenistusse. „Andsin neile kaks soovitust: õpilasi on võimalik saada pärast kooli lõppu või siis viia õppimine, praktika ja ajateenistus omavahel kokku. Sellel hetkel olid need lihtsalt soovitused.“
2019. aasta mais istuti koos kaitseväe küberväejuhatusega ühise laua taha ning arutati võimalikke kitsaskohti. Küberväejuhatuse ülesandeks jäi nende kitsaskohtadega tegeleda. Tänavu kevadel kohtuti Kehtnas ning Muulmanni sõnul oli asi jõudnud sinnamaani, et nii haridus- ja teadusministeerium kui ka kaitseministeerium ja kaitsevägi nägid, et sellist koostööd oleks vaja teha.
Oktoobris külastas kooli küberväejuhatuse staabiallohvitser vanemveebel Kristo Pals, kes tutvustas IKT-valdkonna esimese ja teise kursuse õpilastele ning tehnikavaldkonna kolmandale kursusele, millised võimalused on neil minna ajateenistusse küberväejuhatusse. Hiljem koostati koostöö memorandum ning kuna Kehtna KHK-l on alates 2013. aastast olemas Eesti Kaitseväega koostöökokkulepe, loodi sellele lisa, mille allkirjastasid mõlemad pooled.
Koostöö sisu kujutab endast järgmist: kooli IKT-valdkonna õpilastel on võimalik ajateenistusse minna kolmandal õppeaastal. Koos ajateenistusega sooritavad nad ka oma erialase praktika. Esimesed õpilased saavad minna ajateenistusse 2021. aasta veebruaris, mil neil algab ettenähtud koolipoolne praktikaperiood. „Muidugi peavad õpilased arvestama, et nende õpe läheb pool aastat pikemaks. Kui teised sama rühma õpilased lõpetavad kooli juunikuus, siis ajateenistuses olevad õpilased saavad lõpetada kooli alles pool aastat hiljem jaanuaris või veebruaris, kuna ajateenistus lõppeb detsembris,“ selgitas Muulmann.
Juba uuel aastal istutakse uuesti ühise laua taha, et vaadata üle õppekavas olevate valikainete ja praktikamooduli rakenduskavad ning lepitakse kokku, mida kool peab õpetama ja mida õpetatakse kaitseväes praktikaperioodil. Muulmanni sõnul on säärast koostööd Kehtna KHK-l võimalik teha, kuna õpilaste kogu praktika on kolmandal aastal (pikkus 5 kuud). Teistes koolides on praktika jaotatud kahe või kolme aasta peale. “Tahame tutvustada õpilastele uusi võimalusi, liites praktika ja õppetöö, et nad saaksid pärast ajateenistust asuda erialasele tööle kas siis kaitseväes või erasektoris,” rääkis Muulmann. “Arvame, et nad saavad väga hea kogemuse ja sissejuhatuse tööellu.”
Küberväejuhatuse staabiallohvitser vanemveebel Kristo Pals rääkis, et Kehtna KHK on juba varem olnud kaitseväe koostööpartner ning on näidanud üles aktiivsust ja soovi teha koostööd. „Teiseks on mulle isiklikult silma jäänud Kehtna KHK erinevatelt kübervaldkonna võistlustelt, kus õpilased on parimate hulgas. See oli hea alus uuteks väljakutseteks,“ selgitas Pals tagamaid, miks nende partner on just Kehtna kool.
Palsi hinnangul on koostöö hea näide sellest, kuidas erinevaid valdkondi on võimalik ühitada ning ta leiab, et ei ole olemas eraldiseisvana kutseharidust ja ajateenistust, vaid on üks Eesti, mille jätkusuutlikku arendusse paremaks panustamiseks teevad erinevad asutused koostööd.
„Kaitseväe poolelt vaadates on võitlusvõimelise üksuse aluseks motiveeritud sõdur. Kui noor tuleb ajateenistusse vabatahtlikult, ta saab end täiendada valitud erialal, siis ta on vägagi motiveeritud ja annab maksimaalse panuse riigikaitsesse,“ leidis ta.
Kaitseväe eesmärk koostöös on pakkuda kogemust õpitud erialal, mis tähendab ühtlasi, et õpilasel on parem võimalus minna pärast kooli ja ajateenistuse lõppu erialasele tööle. Pals usub, et Kehtna KHK-st saadud haridus ja ajateenistuses omandatud töökogemus annavad üheskoos sümbioosi, mis tööandjatele on kvaliteedimärk. Teisalt hoiab selline lahendus õpilase jaoks aega kokku, sest ta saab teha kaks ühes: omandada kutseharidust ja anda oma panuse riigikaitseks.
Küberturvalisus ei ole vanemveebli sõnul oluline mitte ainult kaitseväele, vaid tervele ühiskonnale. Kaitseväe arusaama küberturvalisusest näitab Palsi sõnul seegi, et küberruumi defineeritakse eraldi lahinguväljana maa, mere ja õhuruumi kõrval. „See tähendab, et meile läheb küberruumis toimuv samamoodi korda nagu õhus, maal või merel.“ Nii kaitseväe kui ka riigi kui terviku sõltuvust küberruumis toimuvast on vanemveebli sõnul võimatu ülehinnata, mistõttu tuleb teha igapäevaseid pingutusi julgeoleku tagamiseks virtuaalmaailmas.
Koostöö on kaitseväe jaoks tulemuslik, kui ajateenija ja tema ülemad jäävad teenistusega rahule. „Suurepärane on see, kui ajateenija räägib positiivsest kogemusest nii oma koolikaaslastele kui ka sõpradele, kes omakorda soovivad anda vabatahtlikult oma panuse riigikaitsesse.“ Ideaalina nähakse, et ajateenistuse läbinud noored töötavad ka viis aastat hiljem erialasel ametikohal ning reservõppekogunemisele tulles ollakse erialaselt veelgi rohkem edasi arenenud. Samuti oodatakse oma ridadesse motiveeritud ja häid spetsialiste ning küberväejuhatuses teeninul on Palsi sõnul kindlasti lihtsam kaitseväega liituda kui inimesel tänavalt.
Küberväejuhatus (KÜVJ) loodi 2018. aastal ning koondab endasse kaitseministeeriumi valitsemisala küberalast kompetentsi. Väejuhatuse ülesanneteks on operatsioonide korraldamine küberruumis, kaitseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia korraldamine, valitsemisala küberturbe, kaitseväe peastaabi töökeskkonna tagamine, sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine ja formeerimise korraldamine, küber- ja juhtimistoetuse alaste võimete arendamise juhtimine ja koordineerimine, kaitseväe teavitustöö toetamine ja tagamine ning infooperatsioonide korraldamine.
