-1.2 C
Rapla
Laupäev, 27 nov. 2021

Rohelised Sõnumid: Aasta keskkonnategu on Rimi kauplusketi uuenenud kalavalik

Möödunud aasta keskkonnateoks valiti Rimi kaupluseketi otsus lõpetada kõigi ohustatud kalaliikide ja neist valmistatud toodete müük. Keskkonnakirve sai aga Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Prählamäe kuivendustööde eest Hiiumaal, mis on keskkonda kahjustava kuivendustegevuse ilmekas näide.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis aasta keskkonnategu ja -kirvest juba 18. korda.
Sellega soovitakse erinevaid tegevusi tunnustades või taunides tuua avalikkuses paremini esile keskkonnaalgatusi ja -probleeme, millest eeskuju võtta või mida tulevikus paremini lahendada.

Poekett aitab kliendil valikuid teha
Möödunud aasta kevadel otsustas Rimi kauplusekett muuta poodides pakutava kalavaliku vastavaks kalafoori ehk vastutustundliku kala ja mereandide tarbimise juhendi soovitustele. Kalafoori juhised põhinevad Maailma Looduse Fondi (WWF) metoodikal ning on kasutusel 28 riigis.

Kauplused eemaldasid müügilt või vahetasid keskkonnasõbralikuma valiku vastu kõik kalatooted, mis on ohustatud kalast või pole kestlikult püütud. Lõpetati näiteks seda tüüpi troopiliste krevettide, pangassiuse, tursa, angerja, vikerforelli ja süvalesta ostmine, mida pole püütud või kasvatatud jätkusuutlikul viisil. Rimi on esimene ja seni ainus Eesti poekett, kes oma poodide kalavaliku kestlikumaks on muutnud.

“Rimi otsus valida müüki kestlik kala on julge ning rõõmustav,” leiab Eestimaa Looduse Fondi säästliku kalanduse programmi koordinaator ja ekspert Joonas Plaan. “Paljud kalaliigid on üle maakera või piirkonniti ohtu sattunud või nende püük ja kasvatamine kahjustab oluliselt keskkonda. Ohustatud liike või neist valmistatud tooteid toidulauale pannes anname elurikkuse kaole hoogu juurde. Samas ei saa tarbimisharjumuste muutmise eest kogu vastutust jätta üksikisiku kanda, tihedast inforägastikust ja kaubavalikust keskkonnasõbraliku toote leidmine pole sugugi lihtne. Rimi on astunud olulise sammu, näidates loodetavasti eeskuju ka teistele poekettidele,” sõnas Plaan.

Rimi Eesti Food AS-i avalike suhete juht Katrin Bats lisas, et jätkusuutlikkuse teemad on Rimile juba aastaid väga olulised olnud.
„Rimi jaoks on peamised teemad selles valdkonnas keskkonnahoid, tervislik eluviis, kõrge kvaliteet, mitmekesisuse tagamine ning kohaliku elu edendamine. Eelkõige otsime pidevalt võimalusi, kuidas viia jätkusuutlikke muutusi sisse meie põhitegevusse. Ehk siis, me tahame alustada iseendast ja oma võimalustest ning seejärel ootame muutusi ka oma partneritelt ja klientidelt,” selgitas ta.

Nende põhimõtete heaks näiteks ongi ohustatud kalaliikide müügilt eemaldamine. „Kui jaekett ei osta sisse ega paku ohustatud kalaliike, siis pole kliendil neid võimalik ka tarbida. Kui kliendid neid ei tarbi, on oht kadumakippuvatele kalaliikidele väiksem ning lootus neil taastuda suurem,” ütles Bats.

Ta möönis, et tegu ei ole kindlasti mugava otsusega. Pigem on see olnud suur väljakutse. „Rimi ostuosakond on teinud ära suure töö, et leida kõikidele armastatud toodetele jätkusuutlikke alternatiive. Võib ju öelda, et klient tahab teha oma valikuid mugavalt, ilma pikemalt uurimata ning otsustamata. Antud juhul teeb Rimi nende eest selle vastutustundliku sammu ära ning klient võib südamerahuga poes ostelda. Ohustatud liikide kala- ja mereannitooteid ta Rimist osta ei saagi,” selgitas Bats.
Kuna otsus on veel võrdlemisi värske, on klientide reaktsioonidest pisut keeruline rääkida. Poodides olevat infot ollakse alles täiendamas ja ilmselt pole nii mõnedki kliendid veel märganud, et valik on muutunud. Samas ollakse Rimis seda meelt, et üha enam on neil kliente, kelle jaoks on valikute tegemisel oluline keskkonna aspektiga arvestamine.

„Rimi kala- ja mereannivalik on muutunud kõikides Rimi kauplustes. Seega võivad ka Rapla maakonna kliendid olla kindlad, et Rimist kala või mereande ostes on nad andnud oma panuse ookeani ökosüsteemi kaitsmisel,” ütles Bats.
Jätkusuutlikke otsuseid tehakse Rimis peaaegu iga päev. Näiteks suunatakse konkreetsete tegevuste kaudu hankijaid mõtlema oma keskkonna jalajäljele, otsitakse pidevalt jätkusuutlikumaid pakendilahendusi, täiendatakse sortimenti kohalike toodetega ning värvatakse inimesi, kes on varem tööturult kõrvale jäänud (näiteks puuetega inimesed). „Tegevuste nimekiri käesolevaks aastaks on väga pikk. Näiteks järgmisel nädalal alustame pilootprojektiga kahes Rimi kaupluses, kus pakume võimalust soetada majapidamistarbeid ilma pakendita. Tegemist on kindlasti ühe suurketi poolt ainulaadse projektiga,” ütles Bats.

Ulatuslik kuivendamine on laiem probleem
EKO andis aasta keskkonnavaenulikuma teo tiitli ehk keskkonnakirve RMK ulatusliku kuivendustöö eest Prählamäel Hiiumaal. „Kuivendus hõlmas enam kui 600 hektarit ligi 80 aastat majandamata vanu metsi, mis olid seni kuivendamata või kus vanade kuivendussüsteemide mõju oli väike. Kuivendataval alal jäid kaardistamata loodusväärtused, lisaks said kahjustada ka naabrusse jäävad Pihla-Kaibaldi loodusala ning Prählamäe kuivendussüsteemi eesvooluks olev Nuutri oja, mis on mitme kaitsealuse liigi elupaik,” põhjendati oma otsust.

EKO leiab, et ulatuslik kuivendamine ja selle keskkonnamõjust möödavaatamine on laiem probleem. „Kuivendustöid tehakse vanade kuivendussüsteemide rekonstrueerimise nime all üha hoogsamalt. Nii muutuvad aastakümneid inimmõjust puutumata olnud alad ja metsad majandustegevusele paremini ligipääsetavaks, teisenevad seal kujunenud elupaigad ning veekogudesse leostuvad toitained. Keskkonnamõju hindamist maaparandussüsteemide rekonstrueerimise projektidele üldjuhul ei algatata. RMK majandatavatel aladel hindab mõjusid RMK ise, tehes seda enamasti napilt ning formaalselt keskkonnamõjude analüüsina, mille koostamisse avalikkust ei kaasata,” selgitatakse pressiteates.

“Prählamäel kaevati oluliselt sügavamaks 13 kilomeetrit vanu, kinnivajunud kraave ning rajati ka 12 kilomeetri jagu täiesti uusi kraave. Ometi on RMK kuivendussüsteemide strateegias kokku lepitud, et uusi kuivendussüsteeme riigimetsa ei rajata,” on Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo nördinud. “Kuivenduse keskkonnamõju on ulatuse poolest võrreldav raiete omaga ning vajab senisest põhjalikumat hindamist. Prählamäel toimunud looduse kahjustamine ei tohi korduda.”

RMK metsaparandusosakonna juhataja Toomas Kivisto ütles, et RMK ei raja metsa uusi kuivendussüsteeme juba alates 2001. aastast ega teinud seda ka Hiiumaal. „RMK tegevused Prählamäel on olnud loodusväärtustega arvestamisel vastutustundlikud, vastanud FSC standardile, kõigile Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ja keskkonnaameti ning põllumajandus- ja toiduameti seatud tingimustele. Oleme hämmingus, et keskkonnakirves on antud keskkonnanõuetele vastava ja igakülgselt läbikaalutud tegevuse eest,” rääkis ta.

Kivisto sõnul oli Prählamäel tegu juba olemasolevate maaparandussüsteemide rekonstrueerimise, mitte uute rajamisega. „Tööd lõpetati juba 2019. aastal, 2020. aastal Prählamäel vastavaid töid ei tehtud,” lisas ta.
Samuti ei mõjutatud Kivisto sõnul kuidagi Pihla-Kaibaldi looduskaitseala ega Nuutri jõe elupaiku. „Rekonstrueerimistöödel toimetati täpselt vastavalt kaitsealade valitseja keskkonnaameti seatud tingimustele, tehes töid säästlikult. Muuhulgas arvestati euroopa naaritsa ja lõhilaste elupaigaga seotud piirangutega. Kaeveid Nuutri jõel ei teostatud,” ütles Kivisto.
Veel ei nõustu Kivisto väitega, et RMK majandatavatel aladel hindab keskkonnamõjusid RMK ise.

„Keskkonnamõjusid hindab ehitusloa taotluste menetlemisel põllumajandus- ja toiduamet.
RMK keskkonnamõjuanalüüsis kaardistatakse lisaks teadaolevatele kaitseväärtustele laiemalt mõju märgadele metsadele, kaasatakse vajadusel eksperte ja saadud teavet kasutatakse projekteerimisprotsessis. RMK tehtav analüüs (mitte mõjude hindamine) on täiendav rakendatav hoolsusmeede, et juba tegevusi kavandades võtaksime arvesse keskkonnapiiranguid,” selgitas ta.

Ta täpsustas ka väiteid Prählamäe kraavide kaevamise kohta. „Uued kraavid projekteeritakse juba olemasolevatele kuivendussüsteemidele täienduseks kvartalisihtidele ainult sellistel juhtudel, kus märgade metsade täiendavat mõjutamist ei toimu või on piirnevad metsaosad juba kuivendusest mõjutatud,” ütles ta.

Teised teo ja kirve nominendid
Keskkonnateo nominentide seas oli veel maastiku elurikkuse hindamise tööriist Rohemeeter ning film “Fred Jüssi. Olemise ilu”. Keskkonnakirve kandidaatide seas oli ka veel RMK massiivne raietegevus lindude pesitsusajal, mida põhjendati kuuse-kooreüraski tõrjega. Samuti märgiti ära vabariigi valitsuse kevadine otsus langetada diisliaktsiisi ja teha maksusoodustusi põlevkivitööstusele.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab ühteteistkümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Keskkonnaõiguse Keskus.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised